Õnnetuspaigalt põgenemine läks juhile maksma 12 000 eurot

13. aprill 2023

ERGO kindlustuse kahjukäsitlejate jaoks oli ühe Tallinna ettevõtte parkla tõkkepuude automaatsüsteemi puruks sõitnud juhi tabamine lihtne (vaata videot). Ühe naabermaja valvekaamera salvestus näitas selgelt, kuidas veokijuht hommikul kella 7 ajal õnnetuse põhjustab ja lahkub. Kuna videolt on näha, et juht saab oma süüst aru, esitas kindlustus talle tekitatud kahju eest 12 000 euro suuruse arve. Selliste lahkumiste korral alustab ka politsei väärteomenetlust ning juhti karistatakse vastavalt seadusele. 

Liikluskindlustuse Fondi statistika andmetel registreeriti 2022. aastal kokku üle 1100 juhtumi ehk kolm juhtumit päevas, mille põhjustajaks oli tuvastamata juht.  

Enamus neist toimuvad parklates, kus poest, lasteaiast või kodust tulles avastatakse, et keegi on autole kas otsa tagurdanud, seda riivanud või uksega kahjustanud. Kui kahju põhjustanud juht jääbki tuvastamata, on kindlasti suureks abiks, kui kahju saajal on olemas kaskokindlustus, mis kahju hüvitab. Kuigi ka siis kannatab ohver ise, sest üldjuhul peab ta tasuma kaskokindlustuse omavastutuse osa.  

ERGO transpordikahjude osakonna juhi Raido Orulaiu sõnul on selliste kahjude vältimiseks oluline, et inimesed pargiksid oma autosid nii, et nende vahe teiste autodega oleks võimalikult suur. “Teine soovitus on parkida oma auto mõne valvekaamera vaatevälja. Siis on meil võimalus vastutav juht tabada ja temalt kahjud sisse nõuda,” selgitas ta.  

ERGO kindlustus suutis 2022. aastal kindlaks teha kokku 70 juhti, kes teadlikult peale kahju tekitamist sündmuskohalt lahkusid ja kelle vastu esitati kokku ligi 100 000 euro eest kahjunõudeid. “Kaameratest on kindlasti palju abi. Aga oluline on ka tähelepanekud auto värvi, margi, mudeli ja kõige paremal juhul numbri kohta, et vastutav juht tabada. Kui andmeid üldse ei ole ja puudub videopilt, siis on tõenäosus kahju tekitaja tuvastamiseks paraku väike,” lisas ta.  

Orulaid tõi välja kaks põhjust, miks kahju põhjustanud juhid sündmuskohalt lahkuvad. Üks osa on neid, kes naabri autot parklas müksavad, aga seda ise tähele ei pane ehk juhid, kes lahkuvad teadmatusest, et nad üldse kahju põhjustasid. “Kui selgub, et kahju põhjustanud juht tõesti ei olnud tekitatud kahjust teadlik, siis võetakse seda ka kahjujuhtumi lahendamisel arvesse,” lausus Orulaid. 

Teine osa lahkub sündmuskohalt süüliselt ehk teades, et nad põhjustasid kahju. Need on põgenejad, kes saavad oma tekitatud kahjust aru, aga loodavad, et sündmuskohalt lahkudes neid ei tuvastata, mistõttu ei jäta nad ka endast ohvrile mingit teadet ega teavita juhtunust politseid. “Kui sellisel juhul juht lõpuks tuvastatakse, siis ootab teda kaks n.ö üllatust. Esiteks algatab politsei üldjuhul väärteomenetluse, mis enamasti lõpeb juhi jaoks süüdimõistva otsuse ja kergemal juhul rahatrahviga. Teiseks on kindlustusseltsil õigus esitada talle tagasinõue kogu tema tekitatud kahju ulatuses,” lausus Orulaid.  

“Seetõttu on kindlasti oluliselt targem ja odavam kohe vastutus võtta ehk kannatanu sündmuskohal ära oodata ja koos temaga õnnetus fikseerida, et kindlustusseltsid saaksid juhtunu muretult ära klaarida. Või kui kahju tekitaja peab tõesti kiiruga lahkuma, siis peaks juhtumist politseisse teatama ja käituma nendelt saadud juhiste järgi. Lisaks on soovitatav jätta endast maha ka andmed, et tagantjärele olukord lahendada,” soovitas Orulaid.  

Nagu sündmuskohalt lahkujate analüüs näitab, siis ausa klaarimise asemel eelistatakse sageli põgeneda seetõttu, et juht on roolis olnud alkoholijoobes, tal puudus juhtimisõigus või autol kehtiv kindlustus. “Selliste juhtide tabamisel on oluline roll kaasliiklejatena meil kõigil. Kui te satute pealt nägema sarnaseid õnnetusi, siis võimalusel kirjutage üles õnnetuse põhjustaja auto number ja teatage sellest politseile. Kindlasti ei soovita ma omaalgatuslikult alustada vastutava juhi tagaajamist, sest see võib viia veelgi suuremate kahjudeni. Jätame selle professionaalse politsei tööks,” lisas Orulaid.