Õige aeg kontrollida gaasiseadmete korrasolekut

18. oktoober 2017

Kõige tüüpilisemad kodutarbija gaasiseadmed on gaasiveesoojendi, gaasipliit ja gaasikatel. Gaasiseadmega varustatud majapidamisi on Eestis mitukümmend tuhat. “Gaasi lekkest tekkinud plahvatused on ohtlikud ning nende mõju ei piirdu kunagi konkreetse korteriga. Vingugaasi ei ole võimalik näha ega tunda, see on värvitu ja lõhnatu,” selgitab ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko. 

Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine. Kindlustunde saavutamiseks soovitab Makienko siiski ka sellisel juhul andur endale koju paigaldada. “Andur tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali – see on vähim, mida oma elu ja tervise nimel teha saame. Sarnaselt suitsuandurile tuleb ka vingugaasianduri toimimist regulaarselt kontrollida,” lisas Makienko. 

Gaasiõnnetused saavad reeglina alguse ilma spetsialiste kaasamata tehtud omavolilistest ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustöödest. “Kõige probleemsemad on gaasiveesoojenditega ruumid, sest seal tuleb kriitilise tähtsusega tagada õhu juurdepääs ruumi, vajalik on toimiv suitsukanal ning ventilatsioon,” tuletab kindlustusekspert meelde. 

Tehnilise Järelvalve Amet soovitab gaasiseadmeid ja –paigaldisi lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas. Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. 

Selleks, et külmade ilmade saabudes ei juhtuks traagiliste tagajärgedega õnnetusi, tasub just sügisel võtta korteri- ja majaomanikel aeg selleks, et vaadata üle ja veenduda gaasiseadmete ja –paigaldiste ohutuses.