Millistel juhtudel küsib kindlustus liikluskahju põhjustajalt raha tagasi?

16. juuli 2020

Liikluskindlustus on igale Eestis registreeritud sõidukile kohustuslik – sellega kindlustab liikluskindlustuse sõlmija võimaliku kahju, mida ta sõidukiga liigeldes võib põhjustada teisele osapoolele. Kuigi liikluskindlustus pakub autoomanikele ja kaasliiklejatele olulist kaitset, tasub arvestada, et arutu käitumise tagajärjel tekitatud kahjude osas tehakse Eestis kehtiva liikluskindlustuse seaduse kohaselt õnnetuse põhjustajale tagasinõue.  

„Eestis juhtub suurusjärgus 100 liikluskahju päevas. Õnneks enamik on neist väiksemad ja piirduvad plekimõlkimisega. Paraku on nende hulgas ka neid, tavapäraselt ka meediakünnise ületavaid õnnetusi, kus ühe juhi eksimus mõjutab mitut otsest kannatanut ning lähikondsete kaudu kümneid inimesi nende edasises elus. Kuigi mina võin olla ilmeksimatu, võib liikluses minu kõrvale sattuda üks neist, kes seda ei ole ja põhjustada õnnetuse,“ selgitas liikluskindlustuse olulisust ERGO sõidukikindlustuse portfelli juht Kaido Naarits. 

ERGO kindlustuse andmetel on liikluskindlustuse kahjusagedus tavasõidukite puhul ligikaudu 5%. „Piltlikult öeldes tähendab see, et iga autojuht põhjustab 20 aasta jooksul ühe kahjujuhtumi. Või kui foori taga seisab 20 sõidukit, siis üks neist põhjustab kahju just käesoleval aastal,“ ütles Naarits. „Mõistagi juhtuvad paljud õnnetused tahtmatult, kuid kui juht on käitunud ilmselgelt vastutustundetult või õnnetus on tekitatud tahtlikult, vastutab ta oma tegude eest lõpuks ikkagi ise ning kindlustusel on õigus esitada talle hüvitatud kahju eest tagasinõue.“ 

Viimase aja suuremate liiklusõnnetuste valguses toob ERGO kindlustus välja mõned olulisemad välistused, mis puhul võib kindlustus küsida kahju tekitanud sõidukijuhilt raha tagasi.  

Purjuspäi sõitmine

Alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all õnnetuse põhjustamine jätab kogu vastutuse ja kulud juhi kanda. Kindlustus hüvitab küll teisele osapoolele tekkinud kahjud, kuid nõuab need õnnetuse tekitajalt välja. „Soovitan rooli istudes lähtuda sellest, et ka vähe on palju - isegi minimaalse joobe puhul ei tasu riskida enda ega teiste vara või tervise rikkumisega,“ sõnas Naarits. Ta lisas, et kuigi üldiselt katab liikluskindlustus teisele osapoolele tekkinud kahjud, on vähestel juhtudel võimalik, et kannatanule hüvitist ei maksa. „Näiteks kui istud teadlikult joobes juhi autosse ning juhtub õnnetus, mille tulemusena jääd elu lõpuni vigaseks, on tegemist olukorraga, kus kindlustus võib öelda, et oled kaasvastutav ja seetõttu hüvitist ei määrata.“ 

Sündmuskohalt lahkumine

Sündmuskohalt lahkumine on üks kõige sagedasemaid vigu, mida liiklusõnnetuste puhul tehakse. „Seda juhtub kõige enam parklates, kus autot riivanud sõidukijuht lahkub sealt kiirelt, lootes nähtamatuks jääda. Kui aga hiljem õnnetuse põhjustaja tuvastatakse, näiteks sündmuspaigal olnud kaamerate või tunnistajate abil, esitab kindlustus õnnetuse põhjustajale tagasinõude ning juhtum fikseeritakse ka politseis,“ kirjeldas Naarits. Teiseks tüüpiliseks nii-öelda põgenemisjuhtumiks on liiklusmärkide maha sõitmise tõttu lahkumine sündmuspaigalt, mis võib samuti lõppeda hilisema ebameeldiva üllatusega kahju tagasinõude näol.

Kihutamine ja muude reeglite eiramine

Liikluskindlustuse tagasinõude aluseks võib olla õnnetus, mis on toimunud kindlustusvõtja raske hooletuse,  tahtluse või lubatust oluliselt suurema sõidukiiruse tõttu. „Autoga kihutamine on üheks peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks. Kui õnnetus juhtub kiirusel, mis on lubatus oluliselt suurem ehk 41 kilomeetri tunnis või enam üle, esitab kindlustus raske jalaga juhile tagasinõude,“ rääkis Naarits. Väga oluline on sõidu ajaks kinnitada turvavöö - seda ainuüksi turvalisuse huvides, kuid lisaks tasub teada, et kinnitamata turvavöö võib oluliselt mõjutada nii kahju- kui ka ravikulude hüvitamist. Samuti võib sõit ilma kehtiva juhiloata kaasa tuua liikluskindluste hüvedest ilma jäämise. 

Tähtajaks tasumata kindlustusmakse