Lukus või avatud? Rootsi koroonaeksperiment ja selle mõju majandusele
31. märts 2021
Aasta 1918. 19. september. Philadelphia linnavõimud ja terviseametnikud saavad esimesed teated hispaania gripi leidudest mereväelaste hulgas. Tsiviilisikuid see tol hetkel veel ei puuduta.
Samal ajal korraldab Philadelphia linn võlakirjade emissiooni, et koguda 259 miljonit dollarit sõjakulude katteks. Võlakirjade reklaamimiseks on kavandatud suurejooneline sõjaväeparaad kesklinnas. Nüüd, peale esimeste viirusjuhtumite ilmsikstulekut, on linnavõimudel ja terviseametnikel vaja otsustada, kas korraldada paraad või mitte.
Otsustatakse, et paraad toimub. Oodatud 10 000 inimese asemel tuleb kohale 200 000!Võlakirju märgitakse kavandatust üle 2 korra rohkem – 600 miljonit. Massive success!
Aga…
…aga päev peale paraadi tuvastatakse 118 Hispaania grippi nakatunut. Veel päev hiljem on dr. Krusen sunnitud tunnistama, et viirus on jõudnud tavaelanikeni. Kolm päeva peale paraadi on kõik voodikohad Philadelphia kolmekümne ühes haiglas hõivatud.
Nädala pärast on registreeritud 4500 surnut ning 47 000 nakatunut. Oktoobri keskel on olukord nii halb, et matmata on üle tuhande laiba – ei jätku hauakaevajaid ega kirste.
Samal ajal lähenevad Missouri osariigis asuv St. Louis’i linn olukorrale kardinaalselt teistmoodi. Aktiivne teavitustöö toimub juba enne esimeste juhtumite ilmnemist. Viirusleidude sagenedes pannakse kinni koolid, ärid, kirikud jm avalikud asutused. Loomulikult on äriomanike ja teiste asjaosaliste vastuseis piirangutele tugev ning seetõttu tuleb viirusjuhtumite vähenedes kõik uuesti avada. See tähendab aga teise laine kiiret saabumist. Linn pannakse uuesti lukku.
Kui on aeg kokkuvõtteid teha, siis on olukord järgmine:
Philadelphia – 748 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta
St. Louis – 358 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta.
Esmapilgul tundub, et võitjas pole kahtlust ning tavaliselt käsitletaksegi St. Louis’i, kui musternäidist viirusega võitlemisel. Ent täieliku pildi saamiseks tuleks silmas pidada ka äride kaotatud kasumeid, vahele jäetud koolitunde jmt.
Mis on linna sulgemise hind? Ja kas see kaalub üles väiksema nakatumiskordaja? Kuidas asetub kaalukaussidele Philadelphias tõstetud 600 miljonit?
Nendele küsimustele häid vastuseid pole, aga meil on koroonakriisi valguses tekkimas uus võrdlusmaterjal - Rootsi.
Teatavasti otsustas Rootsi selle kriisi alguses mõnevõrra teistsuguse lähenemise kasuks võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega. Nüüd, kui kriisi algusest on möödas umbes aasta, saab juba esimesi vahekokkuvõtteid teha.
Kuidas on läinud majandustel pandeemia ajal?
Sisemaise koguprodukti langus 2020:
|
Baltikum |
Eesti -2,9% |
Läti -3,5% |
Leedu -0,8% |
|
|
|
Skandinaavia |
Rootsi -2,8% |
Norra -0,8% |
Taani -3,3% |
Soome -1,4% |
|
|
G7 |
UK -9,9% |
Itaalia -8,9% |
Prantsusmaa -8,2% |
Saksamaa -4,9% |
US -3,5% |
Võib öelda, et võrreldes Euroopa suurriikidega on Rootsil läinud paremini. Kui aga võrrelda lähinaabritega (Skandinaavia ja Baltikum), siis seda öelda ei saa. Majanduslangus Rootsis on üsna sarnane naaberriikidega.
Kui majanduslanguse numbrid kombineerida koroonasurmadega, siis
milline pilt meile sealt vastu vaatab?
Skandinaavia arvestuses on Rootsi tulemused kõige hullemad – kaotatud on selgelt kõige rohkem inimelusid. Samal ajal pole saavutatud ka mingit eelist majandusvaldkonnas.
Võrdluses Balti riikidega on olukord natukene keerulisem. Kui esimese laine ajal jäi oodatult kaotajaks Rootsi, siis teise laine ajal olid Leedu numbrid selgelt kehvemad ning Läti omad võrreldavad. Tänaste andmete põhjal tundub Eesti veel eelisseisundis olevat, aga tuleb meeles pidada, et meie teine laine on alles täies hoos ning surmajuhtumite tipp pole veel käes.
Võrdluses Euroopa suurriikidega võib Rootsi tulemusi positiivseks pidada – sarnane suremus, kuid paremad majandustulemused. Eriti torkab Rootsi majandusedu silma võrdluses Itaalia ja Prantsusmaaga.
UK ja Ühendriikidega võrdluses on Rootsi samuti eelisseisundis – väiksem suremus ning paremad majandustulemused.
Kokkuvõtteks.
Vaadates nii saja aasta taguseid sündmusi, kui ka lähiajalugu, siis tundub, et viiruse kontrollimine pole päriselt võimalik. Me võime ta lühiajaliselt alla suruda, aga siis ilmub viirus välja mujal või hiljem ning on üldiselt surmavam, kui esimese laine ajal. Loomulikult on vaja olukorda kontrollida niipalju, et tervishoiusüsteem koormusega toime tuleks, aga võitluses loodusega jääb üldjuhul võitjaks ikkagi loodus.
Seega tuleb silmas pidada, et kriis pole veel läbi. Juhul, kui me näeme veel kolmandat või isegi neljandat lainet, siis täna eelisseisundis olevate riikide (Norra, Soome, Taani) edumaa hakkab tõenäoliselt vähenema.
Samal ajal võib juba täna öelda, et võrdluses suurriikidega paistab Rootsi silma positiivselt. Aga kas see on seotud teistsuguse lähenemisega viirusele või hoopis skandinaavialiku haja-asutuse ja elukorraldusega? Sellele küsimusele me siinkohal vastust otsima ei hakka.
Loomulikult mõjutab lõppresultaati vaktsiin. Millal jõutakse suurema osa elanikkonna vaktsineerimiseni? Kui efektiivsed on tänased vaktsiinid briti, lõuna-aafrika, brasiilia ja teiste, tulevikus tekkivate mutatsioonide vastu? Juhul kui eeldame, et näiteks Soomes saavutatakse enamuse elanikkonna vaktsineerimine maikuuks ning tänased vaktsiinid toimivad ka mutatsioonide vastu, siis tõenäoliselt jääbki Soome selles võrdluses võitjaks. Juhul kui vaktsineerimine võtab kauem aega ning vaktsiinide tõhusus on küsitav, siis nii see minna ei pruugi.
Ehk veelkord, tegemist on vahekokkuvõttega. Loodetavasti saab kogu loole joone alla tõmmata aasta pärast.
Alo Alunurm
ERGO Investeeringute juht
