Kuidas krüpto maailma muudab – Constitution DAO juhtum

18. jaanuar 2022

Ja krüptokommuun võttis tuld. Miks peaks aga selline asi huvitama krüptoentusiaste? Nagu tihtilugu, oli asi nakkavas meemis. Nimelt tegeles Nicholas Cage’i mängitud tegelane filmis „Rahvuslik aare“ Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni varastamisega. See pole küll täpselt sama, kui osta oksjonilt Konstitutsioon, kuid teravmeelsed tegelased Twitteris suutsid need kaks asja atraktiivselt siduda. Tulemuseks oli meem, mis rääkis lihtrahva (ja krüptokommuuni) võimalusest Ühendriikide Konstitutsioon „tagasi varastada“.

Meem kogus jõudu ja mingi hetk otsustas 30-liikmeline juhtgrupp asjaga tõsiselt tegeleda. Oksjonile jõudva konstitutsiooni hinnanguline väärtus oli 15-20 miljoni dollarit ja oksjon pidi toimuma täpselt nädala pärast.

Tavamaailmas oleks selline ülesanne – koguda 7 päevaga 20 miljonit ning samal ajal moodustada organisatsioon, mis koondab kõik annetajad ning hiljem tegeleb konstitutsiooni hoiustamise, hooldamise, presenteerimise ja muu taolisega – liigitatud koheselt kategooriasse „võimatu“.

Krüptomaailm millegipärast ei kõhelnud.

Otsustati luua ettevõte, mis on võimeline osalema oksjonil ja hiljem ka vara haldama.

Otsustati, et 7 päevaga on võimalik koguda vajaminevad 20 miljonit.

Ettevõtte vormiks sai DAO – detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon. Krüptomaailmas levinud struktuur, mis paistab silma äärmise demokraatlikkuse, et mitte öelda otsedemokraatia  poolest. Põhimõtteliselt korporatiivmaailma Šveits. Aktsionäride (siin: tokeni omanike) üldkoosolekud ei toimu mitte kord aastas vaid need võivad aset leida näiteks 3 korda päevas. Kõik olulisemad ettevõtet puudutavad küsimused pannakse hääletusele ning seetõttu puudub sageli ka vajadus püsiva juhtkonna järele – ehk teisisõnu, ettevõtte juhtimine on detsentraliseeritud. Loomulikult tähendab see tihtilugu seda, et ettevõtte asutajad on sisuliselt ka ettevõtte juhid (sest suure tõenäosusega on neil suurim osalus ehk häälte hulk), kuid see, et väikeaktsionäride ja ka klientide arvamust pidevalt kraaditakse, omab ka mingit väärtust. Samas, DAO raames on võimalik ka sellise struktuuri loomine, kus igal osanikul on ainult üks hääl või siis häälte hulk ei kasva samas tempos kui osalus. Seda kõike selleks, et tagada väikeosanike häälte parem „kuuldavus“.

Niisiis moodustati DAO (Constitution DAO) ja alustati rahakogumisega. Loomulikult ei kogututud dollareid, sest mis krüptokommuun see selline dollarirahakotiga oleks. Panustada sai eetrit (Ethereum e. ETH) ja annetused hakkasid saabuma…

Allpool näited „kontoväljavõttest“, kus mõnel juhul annetajad oma motivatsiooni ka põhjendasid või püüdsid siis teisi motiveerida.

0,0036 ETH ≈14 USD

0,0368 ETH ≈ 147 USD

7 päevaga voolas kokku 47miljoni dollari väärtuses eetrit – oluliselt rohkem, kui algselt planeeritud ning võit tundus olevat kotis. Müügile tuleva vara eeldatav väärtus oli kaetud rohkem kui kahekordselt. Peale konsultatsioone otsustati juriidiliste- ja hoiustamiskulude katteks jätta 4 miljonit. Seega võis DAO minna kaasa pakkumistega kuni 43 miljonit. Ettevõtte struktuuri tõttu oli aga kogu rahaline seis avalik, mis tegi ülesande, meie loo (anti?)kangelase – Kevin Griffini - jaoks, mõnevõrra lihtsamaks.

Kes on Kevin Griffin? Kevin Griffin on riskifondi juht ja Ameerika suurima turutegija, Citadeli, omanik. Mehe väärtuseks hinnatakse 21 miljardit dollarit, mis asetab ta Ameerika rikaste edetabelis 45. kohale. Selle aasta jaanuaris sattus Kevin rambivalgusesse ka seoses GameStopi looga, kui optsioonidega relvastatud pööbel suutis Wall Streeti riskifondidele suuri kahjumeid põhjustada. Griffin osales Melvin Capitali päästeoperatsioonis, süstides GameStopi positsioonidest kahju kannatanud firmasse 2 miljardit dollarit.

Nagu juba eespool mainitud on Griffini Citadel suurim maakler Ameerika väärtpaberiturul. Selle turuosa on üle 40-ne protsendi. Mingil hetkel, selle jaanuarikuise hulluse ajal, keelati GameStopi aktsiate ostmine (müük oli endiselt lubatud).  Siis arvasid GameStopis pikki positsioone omavad jaeinvestorid, selle otsuse taga nägevat Griffini kõrvu ja loomulikult süüdistasid Griffinit ebaausate võtete kasutamises, et kaitsta äsja soetatud osalust Melvin Capitalis ja ehk ka mõnes teises riskifondis, kes olid ennast GameStopis lühikeseks müünud (Toimetaja märkus: lühikeseks müümine on väärtpaberi ostmisele vastupidine tehing. Lühikeseks müüja teenib kasumit siis, kui lühikeseks müüdud väärtpaberi hind langeb).

Otsuse tagajärjel kukkus GameStopi aktsia väärtus pea 4 korda, mis sobis väga hästi nii Melvin Capitalile kui ka teistele lühikese positsiooniga riskifondidele. Pikki positsioone omanud jaeinvestorid kandsid massiivseid kahjumeid.

Lisaks on teada, et Kevin on aegade jooksul soetanud märkimisväärse kunstikollektsiooni väärtusega 800 miljonit dollarit, ta osaleb aktiivselt ka heategevuses. Ajalooliste ürikute kogumise kirge pole tema puhul varasemalt täheldatud.

Kevini poeg andis isale teada, et selline tore rahvaalgatus nagu Constitution DAO on käimas. Ning võib-olla viitas ka tühjale kohale esikuseinal, kuhu raamitud konstitutsioon võiks kenasti sobida.  

Milline oli aga täpsemalt Kevini motivatsioon? Miks tahtis ta seal oksjonil osaleda? Kas tal leidus juba lauasahtlites ehk ka teisi ajaloolisi ürikuid ja see pidi juba olemasolevat kollektsiooni täiendama?

Või oli see järjekordne soov lihtrahvaga vägikaigast vedada? Kas midagi oli jaanuarikuises GameStopi loos lahenduseta jäänud? Kas käesolev oksjon oli võimalus revanšiks?

Seda kõike me ei tea. Me teame, et Kevini pakkumine oli just kröömikese suurem, kui DAO endale seatud maksimum. Kevin pakkus 43,2 ja surus seejärel Konstitutsiooni sügavale püksitaskusse.

Siinkohal saakski loole joone alla tõmmata, aga juba täna on olemas üks epiloog mida saab kohe avada.

Nimelt oli Constitution DAO ainukeseks eesmärgiks osaleda oksjonil ja selle võitmise korral tegeleda Konstitutsiooni haldamisega. Kuivõrd võitu ei tulnud, siis jäi veel viimane ülesanne – rahade tagastamine annetajatele. Siinkohal oleks paslik selgitada tava- ja krüptomaailma erisusi. Viimane on siiski algusjärgus ning seal toimetav kodanik peab olema tehniliselt üsnagi võimekas. Teenuste põhirõhk on tehnilistel lahendustel ning kliendisõbralikkus on seal prioriteetide edetabelis kusagil lõpuosas. St klienditugi põhimõtteliselt puudub ning vead võivad väga kalliks maksma minna. Näiteks valele kontole saadetud vara võib igaveseks kadunud olla…

Constitution DAO puhul oli set-up selline, et lisaks eetri kandmisele DAO kontole, pidi annetaja kaotuse korral sama summa endale tagasi nõudlema/endale tagasi kandma. Ühtlasi võtma enda kanda ka mõlema siirdega tekkivad kulud. Aga annetajaid oli kokku 17 437 ning paljude jaoks oli see esmakordne krüptorahakoti kasutamise kogemus. Seega puudus ka täielik arusaam kaasnevatest kuludest. Ethereumi võrgus maksab tehingu tegemine, sõltuvalt võrgu koormusest, 75-200 dollarit. Samal ajal oli keskmise annetuse suurus 206 dollarit. Seega võib eeldada, et keskmise annetusega kaasnevad kandekulud ületasid annetuse summat ennast. Ning sellega polnud annetajad arvestanud. Igal juhul on täna seis selline, et DAO kontodel seisab endiselt ca 45% varadest, mida pole tagasi nõudlema hakatud. 

Kokkuvõtteks.

Krüptomaailm liigub meeletu kiirusega ning on juba tänaseks maailmale andnud palju uudseid, innovatiivseid lahendusi ning loodetavasti annab veelgi. Samal ajal, jätab soovida süsteemi kasutajasõbralikkus. Sarnase arengutempo jätkudes lahendatakse aga needki kitsaskohad tõenäoliselt peagi. Juba täna on olemas mitmed teised esimese taseme lahendused, mis konkureerivad Ethereumiga ja pakuvad näiteks varade transportimise teenust oluliselt odavamalt ja kiiremalt. Samuti ei maga ka Ethereumi võrgustik. Järgmise aasta jooksul peaks laivi jõudma ETH 2.0., mis samuti tegeleb nende probleemide (kiirus ja kulud) lahendamisega.