Korteriühistukindlustus kaitseb maju ja aitab ühistutel seista elanike heaolu eest

16. august 2023

Kui kodukindlustus on saanud inimeste jaoks iseenesestmõistetavaks, siis turvalisuse seisukohast pole vähem tähtis ka ühistukindlustus, mis kaitseb maja riskide ja õnnetuste tagajärgede eest, mis leiavad aset kortermajade üldkasutatavatel pindadel. Olgu tegu eramaja meenutava hoonega, kus asub 4 korterit või üle saja korteriga korrusmaja – mõlema puhul on pindu ja tehnosüsteeme, mis ei kuulu ühegi korteri valdusse, kuid on sellegipoolest maja osad.

Ehitise üldkasutatavad pinnad, nagu trepikojad, koridorid, katused, keldrid, kanalisatsioon ja veevarustussüsteemid, võivad olla õnnetuste-avariide korral haavatavad. Lisaks võib tehnosüsteemi rike või purunemine tekitada kahjusid korterite siseviimistlusele ja varale.

Kõige sagedamini juhtub veeavariisid, kus korterist väljaspool asuv toru hakkab lekkima või lausa puruneb ja siis on juba aja- ja õnneküsimus, kui kiiresti jaole saadakse. Selliste õnnetuste puhul pole harv, kui kahjustusi saab lisaks näiteks trepikojale või keldrile ka mitu korterit.

„Kui korteriühistukindlustuse pakkumise algusaegadel pidime klientidele tegema põhjalikku selgitustööd, miks valida paketti ristvastutuskindlustuse kaitse, siis nüüd on see õnneks meie klientide seas juba umbes 90 protsendil olemas,“ ütles ERGO kindlustuse ärikliendi portfelli juht Raul Rüüson. Ristvastutuse kaitse tähendab seda, et kui korteriühistu kaasomandis olevast tehnosüsteemist või muust hooneosast alguse saanud sündmus põhjustab kahju ühistu liikmete omandis olevaletele korteritele või isiklikule varale, siis ka nende kahjude hüvitamine jääb kindlustuse kanda.

„Küll aga tegeleme täna aktiivselt ühistutega lepinguid sõlmides piisavate limiitide leidmisega. Olukorras, kus tule- või veekahju mõjutab mitmeid elamisi, väga tõenäoliselt 32 tuhande eurosest vastutuskindlustuse kaitsest ei jagu,“ lisas Rüüson. „Arvestades tänaseid hindu, mis kulub remondile ja taastamisele, on ühistul mõistlik valida vastutuse kaitse, mis jääb, olenevalt hoonest, 100-300 tuhande euro vahele.“

Teistpidi on jälle tavapärased juhtumid, kus põleng või veeleke saab alguse kellegi korterist ja kannatada saab ühistu. Kui tuleb välja, et korteril puudub kodukindlustus või selle juures vastutuskindlustus, siis tuleb kahju tasuda korteriomanikul. Juhtumid, kus omanik ei taha maksmisest midagi kuulda või pole võimeline seda tegema, panevad ühistu olukorda, kus lõpuks ei saadagi vastutavalt isikult raha kätte. Sel juhul jäävad kortermaja ühise osa remondikulud kõikide korteriomanike kanda.

Nii nagu kodukindlustuse puhul, on ka ühistukindlustuse puhul oluline omavaheline koostöö. „Ka kindlustuse olemasolul on ühistu eesmärk hoida maja korras,“ tuletab Rüüson meelde. „Kui ühistu veetrassid on ikka üle poolesaja aasta vanad ja nende väljavahetamiseks pole midagi tehtud, siis võib öelda, et ühistu on hooletusest jätnud tegemata tööd, mida tuleks teha ja selle tagajärg on varem või hiljem paratamatult veeavarii. Selliseid juhtumeid on raske nimetada ootamatusteks ja võivad tuua kaasa kindlustusepoolse hüvitisest keeldumise.“ Metallist torustike eluiga on 40-50 aasta ringis. Kui torud on jõudnud selle piirini, siis tuleks need asendada või teha vähemalt audit, mis annab pildi tegelikust olukorrast. Sellest on kasu ka siis, kui ühistu on kindlustatud, sest paljudel kindlustusseltsidel on torustiku vanus seotud näiteks omavastutusega.

Ennetav abinõu on ühistuliikmetega rääkimine. Alati tasub meelde tuletada paljude jaoks elementaarset. Näiteks paluda hoiduda tualeti kaudu kassiliiva, mähkmete ja muu sodi allalaskmisest, mis on sageli ummistuse põhjuseks.

Korteriühistukindlustuse eesmärk on olla ühistule toeks siis, kui juhtub ootamatu. Meie juhtumid ongi need, kus ühistu on omaltpoolt olnud heaperemehelik ja vastutustundlik, aga nagu elu näitab, siis ootamatusi juhtub ning selliste juhtumite puhul oleme kindlalt ühistutele toeks. 

Päästeameti meelespea

Päästeameti nõuniku Janek Innose sõnul on oluline, et lisaks korteriühistule peaksid ka kõik korteriühistu elanikud kinni tuleohutusreeglitest. Innos tõi tuleohutuse tagamiseks välja mõned olulised punktid, mida kontrollitakse ka korteriühistute nõustamise käigus:  

Hoonele peab olema tagatud päästemeeskonna juurdepääs.

Evakuatsiooniteed ja koridorid peavad olema läbitavad kogu laiuses ja nendel ei tohi ladustada põlevmaterjale ning jalgrattaid, kärusid, lapsevankreid, kelke jms.

Küttesüsteemid peavad olema ohutud ja hooldatud.

Igas korteris peab olema suitsuandur, tahkekütte- ja gaasiseadmetega korteritesse on tarvis paigaldada vingugaasiandur.

Trepikoja poole avanev korteriuks ei tohi kitsendada liikumisvoolu.

Kõik ümberehitused peavad olema seadustatud KOVi poolt.