Koroonakriis pani inimesed vaidlema
26. august 2020
Märtsist juulini ehk ajaperioodil, mida ilmestab koroonakriis ja selle järelmõjud, kasvas õiguslike vaidluste arv aasta varasemaga võrreldes 70%, näitab ERGO õigusabikulude kindlustuse statistika.
„Koroonakriis kasvatas õiguslike vaidluste arvu märgatavalt, kuid kuna paljud ettevõtted alles tegelevad või alustavad töötajate koondamisega, võib arvata, et suurem vaidluste laine seisab veel ees. Muutuste ajal vajavad inimesed varasemast rohkem juriidilist abi ning omalt poolt julgustan kõiki oma õiguste eest seisma,“ ütles ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuht Maiko Kalvet.
Kindlustuse statistika põhjal on viimase viie kuu jooksul kõige rohkem esinenud töövaidlusi, mille enamlevinud põhjusteks on saamata jäänud töötasud või puudulikud koondamishüvitised.
„Näiteks pöördus meie poole isik, kes koroonakriisi ajal koondati. Töötajale maksti lisaks lõpparvele hüvitist ja esialgu tundus kõik olevat seaduslik. Asjaolude kontrollimisel siiski selgus, et koondatud töötajal oli üheaastane laps, tööle jäid aga sellised töötajad, kellel lapsi polnud. Nii ilmnes, et tööandja vabanes töötajast, kasutades ära riigis valitsevat eriolukorda. Juristide abil pöördus koondatud töötaja nõudega tööandja poole ning vaidlus õnnestus lahendada kohtuvälise kompromissiga. Tööandja maksis töötajale lisahüvitise ning kuna viimasel oli õigusabikulude kindlustus, ei tekkinud talle õnneks ka õigusabi kulusid,“ tõi Kalvet näiteks.
Töövaidlustele järgnevad tarbijaõiguslikud juhtumid - eelkõige vaidlused reisifirmade ja ürituste korraldajatega. „Eriolukorra nii-öelda tüüpjuhtumiteks kujunesid vaidlused seoses ära jäänud pakettreiside või üritustega. Mitmel juhul pakkus teenusepakkuja küll võimalust muuta reisi või ürituse toimumisaega, kuid keeldus ettemakstud summat tagastamast, kui klient seda soovis,“ selgitas õigusabikulude kindlustuse ärijuht. Ta lisas, et tavapärasest rohkem esines vaidlusi ka e-poodidega, kuna inimesed ei julgenud või ei saanud füüsilistes kauplustes käia.
Maiko Kalveti sõnul on viimastel kuudel õigusabikulude kindlustusse jõudnud ka mitmed omanäolised juhtumid, mis ilmestavad hästi just koroonaaega ja riigis kehtinud liikumispiiranguid. „Näiteks kasutas üks autoomanik parkimiseks tavalist tühermaad ning maksis selle eest ka tasu. Ühel päeval murdus parkimisplatsil asuv puu ja kukkus sõidukile peale, tekitades autole kahju enam kui 1500 euro ulatuses. Esialgu püüdis autoomanik juhtumit iseseisvalt lahendada, kuid tulutult. Seejärel pöördus ta parkimiskorraldaja poole koos juristiga. Esialgu soovis ettevõte hüvitada tekkinud kahju üksnes osaliselt, väites, et nendel puudub kohustus hallata antud parkimisplatsi ning nemad üksnes pakuvad teenust. Pärast pikka vaidlust õnnestus parkimiskorraldajale selgeks teha, et nemad siiski vastutavad tekkinud kahju eest, misjärel nõustus äriühing nõutud summa tasuma,“ kirjeldas Kalvet.
Kalveti sõnul satutakse vaidlustesse sageli ootamatult ning pahatihti lüüakse oma õiguste eest seismisele käega. „Levinud on arvamus, et endast tugevamatega pole mõtet vaielda. Tõsi, õiguslik vaidlus võibki väga kulukaks maksma minna, kuid et ootamatustega paremini toime tulla, võib abi olla õigusabi kindlustamisest. Lisaks kulude hüvitamisele saab kindlustuse juristide käest ka juhiseid, kuidas keerukas olukorras käituda. Tänu õigeaegsele nõustamisele ja läbimõeldud sammudele jäävad tihti ära ka hilisemad pikad kohtuvaidlused,“ lisas Kalvet.
Erinevalt Eestist on Euroopas õigusabikulude kindlustamine levinud praktika, mis julgustab enda eest seisma. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on oma õigusabikulud kindlustanud ligi pooled pered.
Eestis pakub õigusabikindlustust ainsana ERGO kindlustus.
