Kõrge inflatsioon paneb kortermajade kindlustuskaitse limiidid löögi alla
30. september 2022
Ehitushinnaindeks, mis näitab ehitustegevuse maksumuse muutust, on aastaga tõusnud 18,8%. Kortermajade puhul on kasv lausa 22,7%, mistõttu on tekkinud olukorrad, kus kindlustussummadest ei pruugi enam kahju hüvitamiseks piisata. Hinnatõusu ja 25% inflatsiooni mõju on ERGO ärikliendi portfelli juhi Raul Rüüsoni sõnul näha aga alles eesootavate kahjujuhtumite näol.
2021. aastal registreeritud korteriühistu kindlustushüvitiste suurus jääb praegustel andmetel 700 000 euro juurde. „Samal ajal kui kahjujuhtumite arv on aastate jooksul suhteliselt stabiilne, on keskmiste kahjude suurus viimaste aastate jooksul pidevas tõusujoones,“ lisas Rüüson. „Vara hindamise puhul on oluline lähtuda ehitise tänasest taastamisväärtusest või ehitusmaksumusest, samuti on soovituslik praeguses turuolukorras tõsta limiitide suurust.“
Kõige sagedasemad kahjude põhjused on torustike lekked ja vandalism ning kõige suuremad hüvitised on reeglina seotud vee- ja tulekahjudega. ERGO praktika suurim juhtum leidis aset Pirita tee kortermajas, kus korruste 4-16 vahel süttisid elektrijuhtmed. „Hoonel olid väga ulatuslikud kahjustused otsesest tulest, tahmast ja veest alates keldrikorrusest kuni katusel asuvate ventilatsioonisüsteemideni välja,“ lisas Rüüson. „Hüvitasime kliendile kõik kahjud summas 329 000 eurot. Sealhulgas ka advokaadikulud, mis olid vajalikud, et veenduda ühistule esitatud nõuete õigsuses ja selgitada välja juhtumi asjaolud.“
Rüüsoni sõnul on oma kodule kindlustuskaitse valimisel väga oluline hinnata juba etteruttavalt võimalikke riske. „Kui õnnetus juhtub, võib üllatusena tulla, et vastav risk ei olnudki kindlustatud. Tagantjärele ei ole sellises olukorras enam midagi teha,“ lisas Rüüson. „Selleks, et kõik ootamatused oleks kindlustatud, on soovitatav valida koguriskikindlus, mille kate on kõige laiem. Samuti tasub enne lepingu sõlmimist kindlustusseltsiga nõu pidada, et olla teadlik, milliste kahjude eest on maja kaitstud.“
Kuna kortermajade puhul on võimalikud kahjukulud kõige suuremad, on pea 90% korteriühistukindlustuse klientidest kaitsnud end ka vastutuskindlustusega. Vastutuskindlustus kaitseb olukorras, kui ühistu peaks kolmandatele osapooltele kahju põhjustama. Jääpurika kukkumine kellegi autole või traumaga lõppev libastumine korteriühistu territooriumil on Rüüsoni sõnul vaid paar näidet juhtumitest, milleks eesootaval talvel valmis tuleb olla. „Lisaks on võimalik korteriühistutel valida ka ristvastutuse kindlustuskaitse, mis katab majaelanike korteritele tekitatud kahjud – näiteks kui vesi peaks tungima ühistu veevarustuse torudest välja ja kahjustab kortereid,“ selgitas Rüüson. „Vastutuskindlustuse puhul on aga oluline üle vaadata limiidid, mis kortermajas võiksid täna olla juba 100-300 000 eurot, mitte vähem.“
Põhilised probleemid, mis ennetamisel ja hüvitamisel ilmnevad, on seotud korteriühistu haldamisega. Õigeaegne süsteemide väljavahetamine on korteriühistu või halduri vastutus. „Vahel üritatakse meile serveerida õnnetusjuhtumina üle 60 aasta vahetamata ja nüüd purunenud torustikku või hooldamata jäetud katuse tagajärjel tekkinud kahju, mis on pikaajalise protsessi tulemus, mitte ootamatu õnnetusjuhtum. Sellises olukorras on kahju hüvitamine küsitav,“ selgitas Rüüson. „Samuti kui näiteks katustelt lund koristades ei ole pandud välja vastavaid hoiatussilte, ehk kahju on tekkinud kellegi tegemata töö tagajärjel. Kahjude käsitlemise lihtsustamiseks on korteriühistutel haldusvõimekuse nappimisel mõistlik kaaluda halduri kaasamist.“
Päästeameti nõuniku Janek Innose sõnul on oluline, et lisaks korteriühistule peaksid ka kõik korteriühistu elanikud kinni tuleohutusreeglitest. Innos tõi tuleohutuse tagamiseks välja mõned olulised punktid, mida kontrollitakse ka korteriühistute nõustamise käigus:
- Hoonele peab olema tagatud päästemeeskonna juurdepääs
- Evakuatsiooniteed ja koridorid peavad olema läbitavad kogu laiuses ja nendel ei tohi ladustada põlevmaterjale ning jalgrattaid, kärusid, lapsevankreid, kelke jms
- Küttesüsteemid peavad olema ohutud ja hooldatud
- Igas korteris peab olema suitsuandur, tahkekütte- ja gaasiseadmetega korteritesse on tarvis paigaldada vingugaasiandur
- Trepikoja poole avanev korteriuks ei tohi kitsendada liikumisvoolu
- Kõik ümberehitused peavad olema seadustatud KOVi poolt
