Kindlustussektori tulevik peitub kahjuennetuses ja nutikates lahendustes

9. detsember 2020

Ühelt poolt räägime me inimeste harjumustest – kas suitsuandur ruumis on töökorras, kas talverehvid on sõidukil all, kas valvesignalisatsioon on kodule paigaldatud, kas liigutakse piisavalt, kas toitutakse tervislikult. Teisalt aga tehnoloogilisest võimekusest ja võimalustest – nutikelladest, mis jälgivad meie tervist, äppidest, mis keelavad autoroolis suhelda, nutika kodu lahendused, mis annavad võimalikust ohust juba varakult märku. 

Miks nendest valdkondadest koos rääkida? 

Sest tehnoloogia võiks tulevikus aidata kaasa kliendielukvaliteedi paranemisele – me keegi ei vaidle tõenäoliselt vastu sellele, et autoroolis telefoni kasutav juht on palju suuremaks ohuks nii endale kui kaasliiklejatele ning võimalus seetõttu õnnetusse sattuda palju suurem. Läbi tehnoloogia saab leida lahendusi, et need inimesed esmalt loobuksid autoroolis nutitelefoni kasutamisest, selleks on juba tänagi nii mõnigi nutikas rakendus. Kuid kui sellest vaid ei piisa, võiks ju olla võimalus, kuidas suurimaid ohutegureid liikluses ohjata, näiteks iga kord, kui näpitakse roolis telefoni, tõuseb roolikeeraja riskihinnang ning kasvab tema liiklus- ja kaskokindlustuse makse? Igaühe „rahakott“ on täna päris hea „tööriist“ inimese valikute ja otsuste juhtimiseks.  

Uued kodud muutuvad järjest nutikamateks ja energiasäästlikemaks, kuid ka vanemaid elamuid on võimalik täna kohandada tarkade lahenduste abil turvalisemaks. Kui suitsu- ja vingugaasiandurid on juba üsna levinud ning nende vajalikkust teadvustatud, siis lahendused, mis aitavad jälgida elektri tarbimist, toatemperatuuri muutusi, õhuniiskust või tuvastada leket raskesti ligipääsetavates kohtades, on alles tavakasutusse jõudmas.  

Võimalus ennetada oma koduga juhtuvaid õnnetusi, peaks olema iga inimese prioriteet. Näiteks torulekke puhul on oluline see võimalikult kiirelt avastada, et ei tekiks suuremat veekahju. Sõltumata sellest, kas kindlustus hiljem hüvitab rahalise kahju, on iga ehitus ja remont inimesele endale paras peavalu ning laiemas vaates kahjulik ka keskkonnale. Kui on olemas lahendus, mis aitab meil neid lekkeid kiiremini leida ja likvideerida, saame ära hoida suurem kahju tekke. Mida rohkem aitab tehnoloogia oma vara ja kodu kaitsmisele kaasa, seda soodsamad võiksid tulevikus ka olla näiteks kodukindlustuse maksed, kuna suurte õnnetuste juhtumise risk on viidud minimaalseks. Kuidas aga leida see tehnoloogiline lahendus kindlustuses, mis aitab hinnata võimalikke koduomaniku riske? Sellest lähtuvalt plaanime ERGOs lähiajal pilootprojekti, et hinnata veelekke andurite mõju veekahjude tekkimise riski maandamisel ja seeläbi tõsta ka meie klientide elukvaliteeti.  

Nuti- ja spordikellad, mille tulemusi saab jälgida reaalajas oma nutitelefonist, mõõdavad inimeste igapäevast aktiivsust ja nii mõnigi ka juba terviseandmeid. Mida rohkem oma tervise eest hoolt kanda, seda väiksem on risk haigestuda rasketesse haigustesse. Mis oleks, kui see info oleks üheks teguriks elukindlustuse riskiandmetes? See, et tervisesportlasele on elukindlustus soodsam, on juba täna aktiivselt kasutusel lahendus. Küll aga võiks regulaarne tervise monitoorimine anda kiiremine märku võimalikest tervisehädadest, suunates inimese tervisekontrolli. Ja miks mitte leida nutikas lahendus, kuidas integreerida aktiivsus kindlustusmaksetesse, alustades kasvõi kõige lihtsamast: mida rohkem samme astuda, seda väiksem on risk ja seda soodsam kindlustusmakse? 

Milliseid võimalusi tehnoloogia meile tulevikus enda ja oma vara kaitsemiseks annab ja kuhu nutilahendused arenevad, me täpselt ette ei tea. Kuid näeme ERGOs siin suurt potentsiaali, mis muudab klientide elu oluliselt ohutumaks ja mugavamaks. 

Usume, et juba lähitulevikus muutub ka kindlustus järjest rohkem isikupõhiseks, kus kindlustusselts võtab juhtiva rolli selles, kuidas kliente juhendada nii, et inimene ise saab oma käitumisega riske maandada. Sedasi saame tagada oma igapäevase elukvaliteedi jätkumise ilma ootamatute ja ebameeldivate õnnetusjuhtumiteta.