Kindlustuspettuste hitid: fantoompõder ja õnnetuse ajal tehtud e-kindlustus
20. aprill 2022
Ehkki valdav enamus kindlustusfirma klientidest on ausad, leidub siiski ka neid, kes endiselt üritavad petuskeemidega lisatulu teenida või kuritegelike võtetega kahjunõudest pääseda.
Kindlustuspettuste arv on võrreldes kõikide juhtumitega väike - ERGO kindlustuses koguneb neid ühe aasta peale umbes 100, millest osa jõuab kriminaalmenetluseni. Kõige enam selliseid juhtumeid on seotud liiklusega ja üks levinuim skeem on võltsida õnnetuse toimumise täpset aega.
Näiteks sõitis üks juht Lõuna-Eesti väikelinnas otsa pargitud autole. Kui ta kahjuteate esitas selgus, et tema auto liikluskindlustus oli kehtima hakanud vaid mõned tunnid enne juhtunut. Uurimisel tuli välja, et süüdlane oli kokkupõrke aega valetanud ja lepingu sõlmis ta tegelikult pärast õnnetust. Nii pidi ta kindlustusele maksma kogu kannatanule hüvitatud kahju. Kokku vähemalt 6000 eurot kaotust ja häbimärk krediidiajaloos, mida saanuks vältida, kui ta oleks ausalt teinud 5-eurose kuumaksega kindlustuse.
„Meie kahjukäsitlejad ja uurija on väga kogenud, 10 või rohkemgi aastat oma valdkonnas töötanud spetsialistid, kes oskavad kahjujuhtumeid käsitledes avastada, kui miski ei klapi kliendi selgitusega juhtunust,“ rääkis ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts, kelle sõnul joonistub liikluspettustest välja korduv kelmi profiil. „Tavaliselt on tegu noore juhi ja kallimate sõidukitega. See on küll stereotüüpne, kuid paraku vastab see tõele – BMW juhid on kindlustuspettustesse segatud sagedamini, kui teiste markidega liiklejad.“
Kokkupõrge fantoompõdraga
Õnnetusjuhtumite toimumisaega on üritatud valetada ka metsloomadega juhtunud õnnetuste puhul. Näiteks teatas üks ERGO klient, et põrkas teel sokuga kokku vaid loetud tunnid pärast seda, kui oli sõlminud Põdrakasko, mis hüvitab autoomanikule suurulukiga kokkupõrkel tekitatud kahju. Tutvunud juhtumi asjaoludega veendus uurija, et kogu lugu oli lavastatud ning tegelikult toimus õnnetus hoopis päev enne kindlustuse sõlmimist. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus auto vigastuste põhjuseks on nimetatud kokkupõrget metsloomaga, aga uurija on leidnud netist fotod, kus kõnealuse sõiduki vigastused on kas varem tekkinud või ei vasta kokkupõrkele suure loomaga.
Lisaks kogemustele ja vaistule suureneb iga aastaga ka tehniliste vahendite hulk, mis aitavad kelmusi paljastada. „Järjest rohkem on sõidukitel pardakaamerad ja tänavatel valvekaamerad, mis toovad sündmustesse selgust. Internet on endiselt väga hea infoallikas, sest sinna talletatakse palju infot, mis võib tihti tunduda ebaoluline, kuid mis aitavad meie kahjujuhtumis sageli tõe päevavalgele tuua,” ütles Lepvalts.
Digimaailma täpsus oli abiks ka juhtumi puhul, kus kelm üritas ERGO-t üle kavaldada e-kindlustusega. Selle aktiveerib klient mobiiliäpi kaudu vaid siis, kui ta reaalselt sõidukit kasutab, et muul ajal teenuse eest mitte maksta. Õnnetusse sattunud klient vandus alguses, et aktiveeris kindlustuse vahetult enne rooli asumist. Peale täiendavat vestlust muutis ta oma ütlusi ja väitis, et pani rakenduse tööle hoopis sõitmise ajal. Lõpuks omandas juhtum koomilise alatooni, sest kelmi sõnul oligi just äpi aktiveerimine see põhjus, mistõttu ta tähelepanu hajus ja õnnetus juhtus. „Lõpuks tuvastasime, et klient lülitas rakenduse sisse 20 sekundit pärast õnnetust. See oli omamoodi rekord, sest tavaliselt kulub kelmidel tunde või päevi, et enda arvates nii geniaalne, aga meie jaoks läbinähtav skeem välja mõelda,“ selgitas Lepvalts.
Põranda vahetusega kasumisse
Kelme jagub ka reisikindlustuse sektorisse. Näiteks kaebavad kliendid, et reisikohvrist on kadunud hinnalised esemed. Uurimine aga tuvastab, et kaotatud väärtasju pole reisil kaasas olnudki. “Või väidab inimene, et ta ei saa reisile minna, sest jäi haigeks. Siis aga selgub, et arst avas talle haiguslehe e-kirja teel ja tegelikult tühistati lend lennufirma streigi tõttu, mida kindlustus ei hüvita. Nii mõnigi kord tehakse reisikindlustus kahjuks alles siis, kui reisil olles haigeks jäädakse,“ rääkis Lepvalts.
Kolmas kelmide lemmikvaldkond on kodukindlustus. ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juhile meenub markantne lugu, kui suli esiteks kaebas kindlustusfirmale, et veeavarii rikkus tema põranda. Siis loobus ta põranda taastamisest ja palus kindlustusel rahaline hüvitis välja maksta, lubades remondi ise ära teha. Mõne aja möödudes pöördus ta sama veekahjuga uuesti kindlustuse poole. Nii üritas kelm ühe põranda eest kaks korda raha välja petta. “Paraku selline skeem siiski ei tööta, sest mida need inimesed ilmselt ei tea on see, et kindlustusselts kontrollib veekahju juhtumeid eriti põhjalikult ja suudab toimumise aja loomulikult fikseerida,“ selgitas Lepvalts.
ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht pani inimestele südamele, et eelpool nimetatud skeemidest ei maksa eeskuju võtta, sest kindlustusfirma näeb tahtliku või tahtmatu pettuse läbi. Samas möönis ta, et ette tuleb ka juhtumeid, kus kindlustuspettusena näivates juhtumites ongi süüdi inimese teadmatus. „Meil on olnud olukordi, kus klient tõsimeeli arvab, et kindlustus tuleb teha siis, kui maja on piltlikult öeldes juba leekides. Seetõttu on meie töö ka inimestele kindlustusteemade selgitamine ja nende harimine,“ sõnas Lepvalts.
