Kindlustuse vanemuurija: tuvastatud kindlustuspettuste osakaal kasvab
8. detsember 2016
Üheteistkümne viimase kuuga on tuvastatud kindlustuspettuste osakaal ERGO-s kasvanud 42%. Suurem osa pettustest sünnib inimeste teadmatusest või hirmust hüvitamise keeldumise ees. “Eelkõige puutume siiski kokku ausate klientidega. Kui juhtumi detailide kohandamine välja tuleb, tuntakse reeglina häbi ning tõdetakse, et targem olnuks teavitada kahjust nii nagu see tegelikult juhtus,” räägib Kubu.
Kindlustuspettuste tuvastamine ja ennetustöö on uurija sõnul olulised, et kaitsta ausate klientide huve. “Suhtume taustatöö tegemisse ja esitatud andmete kontrollimisse täie tõsidusega, sest kokkuvõttes maksavad ju ausad kliendid petturite tekitatud kahju oma maksete näol kinni,” lisas ta.
Kõige levinumad pettuste skeemid on seotud nutiseadmete purunemiste ja vargustega ning erinevate kahjuliikide puhul teadlikult kahjusuuruse suurendamisega. “Lisaks reaalsele juhtumipõhisele kahjule lisatakse ka juhtumi välised kahjud. Näiteks esitavad kannatanud kindlustusele hüvitamiseks sõidukil varem tekkinud vigastusi,” toob ERGO vanemuurija näite.
Ette tuleb ka olukordi, kus juhtumit püütakse kohandada kindlustustingimustele vastavaks. Sagedamalt juhtub seda liiklusõnnetuse korral, kui põhjustajal puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Tegelikult pole uurija sõnul mingit vajadust põhjustajaga kokkuleppele minna ja deklareerida näiteks avarii aega hilisemaks või varasemaks. “Kannatanu on igal juhul seaduse poolt kaitstud ja kahju hüvitatakse. Ainuõige käitumine on juhtunu sündmuskohal fikseerimine. Lihtsaim viis selleks on nutitelefoniga sõidukitest ja nende paiknemisest pärast avariid pilte teha ja info kindlustusele edastada.”
Uuesti levima hakanud vana skeem on aga selline, kus ühte ja sama kahju deklareeritakse erinevates seltsides. Selle ärahoidmiseks on seltsid tihendanud koostööd, mille tulemusel sarnased olukorrad reeglina kiiresti läbi nähakse.
