Hooajalisus võimendab õnnetuste riski maamajades

29. juuli 2014

Käes on aeg, mil eestlased sõidavad suve veetma maamajadesse. Kuidas oma maal olemine õnnetusekindlaks teha, selgitab ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap.

Nagu linnakorter, pole maakodugi õnnetuste eest kaitstud. Kui sügisel ja talvel tühjalt seisva suvila puhul tuleks muretseda põhiliselt varaste ning tormide ja üleujutuste pärast, on suvel esikohal aktiivsest kasutusest tulenevad riskid. Need võivad maamajas võimenduda just sellepärast, et kasutus on hooajaline.

Küttekolded ja veevärk korda
Kuna Eesti suvi on heitlik ja kostitab meid päikeseliste päevade kõrval hoopis jahedamate ilmadega,on oluline, et suvila küttekoldeid regulaarselt puhastataks ja hooldataks. Sageli köetakse suvekodud kiire sooja saamiseks esmasel kütmisel üle ja põhjustatakse tulekahju.

Oluline on oma suvila ehitusest natuke teada: kas ikka on järgitud kõiki turvalise ehitamise põhimõtteid või tuleks arvestada näiteks kasutatud materjalidest tulenevate ohuteguritega. Nagu küttekoldeid, tuleb regulaarselt kontrollida torustike ja veefiltrite korrasolekut, et ära hoida tülikaid veeavariisid

Elektrisüsteem koormusele vastavaks
Vähe on maakodusid, kus kondiauruga kaevust tõstetud vett soojendatakse puupliidil. Tänapäeval on paljud suvilana kasutusel olevad vanad majad varustatud kõigi mugavustega, millest paljud nõuavad voolu: elektripliit, külmkapp, veekeetja, pesumasin, elektriboiler, elektriradiaator jne. Lisanduvad elektritööriistad, mis enamasti on eriti suure võimsusega.

Kui kokku tuleb suurem seltskond ja kõik see aparatuur korraga sisse lülitatakse, on elektrisüsteem suure koormuse all. Iganenud juhtmete ja ajutiste pikendusjuhtmete abil ise kokku klopsitud ühendused on suur risk.

Tühi suvila vargakindlaks
Ületalve inimtühjaks jäävad suvilad on varastele kerge saak, mistõttu tasub need enne talveks linnakoju suundumist võimalikultvargakindlaks muuta: hinnalisemad asjad ära viia ja kontrollida võimalust aknast sisse piiluda.

Hea, kui on soojad suhted naabritega, kes saavad aeg-ajalt majal silma peal hoida. Neile võib märguandeks olla võõrastest teatava liikumisanduriga valgusti. Ka talvisel ajal tasub aeg-ajalt võtta ette käik suvilasse, et ei tekiks muljet inimtühjast paigast. Kindlasti võiks seda teha pärast suuremat lumesadu ja käiguradadelt lund lükata, sest on vargaid, kes käivad suvituspiirkondi jälgimas ja hindamas, enne kui kuriteo sooritavad.

Kindlustus leevendab tagajärgi

Isegi kui ise põhjalikult riske hinnata, on võimalus, et juhtub midagi ootamatut, mille tagajärgede leevendamisel saab appi tulla kindlustus. Näiteks puhkes eelmise aasta novembris ühes suvilas ilmselt kütteseadmete kasutamisest põleng. Hoonet kahjustasid nii tuli kui kustutusvesi. Kindlustuseta oleks omanikul tulnud taastamiseks 63 000 eurot ise leida. Võimalikkeohte vaagides ja valides vajadustele vastava kindlustuspaketi, saab tagada mõistliku kaitse sobiva hinnaga.

Kindlustusmakse suurus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas maja iseloomust (majake suvilaühistus või tänapäevane suur palkmaja), kindlustuskaitse valikust, ehitusmaterjalidest, asukohast, valitud omavastutusest ja olemasolevatest turvameetmetest.

Kui kindlustada suvekodu, mis on väiksem kui sada ruutmeetrit, tuleb kindlustusmakse suurus alla kümne euro. Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub igal juhul eelnevalt konsulteerida kindlustusseltsi esindajaga, kes aitab leida konkreetsetele vajadustele vastava kindlustuslahenduse.