ERGO, SEB ja Läti Ohutu sõidu kool uurisid, millised on tüüpilised kaassõitjad autos
12. juuni 2017
„Ohutust liiklemisest on seni palju räägitud, kuid üsna vähe tähelepanu on pälvinud juhi ja kaassõitja koostöö, mis võib olukorda soodsalt mõjutada, aga ka riske põhjustada,“ räägib Drošas Braukšanas Skola direktor Jānis Vanks ning rõhutab, et iga päev teel olles on koostöö niisama oluline kui võistlusrajal. Projekti „Kaassõitja portree“ eesmärk on tuua päevakorda, et ka sõidukaaslane osaleb suurel määral liikluses.
Kaassõitja, kellele hoolitsemine ei valmista raskusi
Seitsmel korral kümnest istub juhi kõrval kaaslane, kes hoolib juhi mugavusest. Ta vaatab, et juht oleks söönud, ei tunneks janu ega suigataks rooli taga. Samal ajal häirib neljandikku juhtidest (26%) neile rooli taga söögi või joogi pakkumine. Hoolitsevad kaassõitjad suudavad kõige paremini sobituda juhi meeleoluga ning vajaduse korral võivad nad edukalt vestlust üleval hoida või ka vaikida. Peaaegu kolmele neljandikule seda tüüpi inimestest on omane jälgida nooremaid kaassõitjaid, et need juhti ei häiriks.
Kaassõitja, kes näitab teed oma teadmistega
Täpselt 50% kaassõitjatest võib nimetada teadlikeks nõuandjateks. Nad jälgivad aktiivselt sõidu kulgu ja liiklust ning arutavad selle üle juhiga, pakkudes oma nõuandeid. Nagu hoolitsevad kaassõitjad, osutavad ka teadlikud sõidukaaslased liikluseeskirja võimalikele rikkumistele või ebasobivale sõidustiilile ning aitavad valida parimat liikumisteed. Teadlikel nõuandjatel tasub siiski mõelda, millal näpunäiteid anda, sest üle poole juhtidest (53%) tunnistab, et sõidustiili kohta tehtud kommentaarid ärritavad neid. Liikluseeskirja rikkumisele osutamisse suhtuvad juhid leebemalt, see häirib ligi 30%.
Kaassõitja, kellega reisimine on kui meditatsioon
Vaikimine on kõige sagedamini omane neile kaassõitjatele, kes ise autot ei juhi – 57% juhul. Aknast maastiku vaatlemine on vaikijate meelistegevus. Tõsi, juhi heaolu nimel on üle poole vaikijatest (68%) valmis ka muutuma ja juhiga vestlust alustama, kuid teevad teistest harvem märkusi juhi sõidustiili kohta. Need inimesed kerkivad ülejäänute taustal esile sellega, et kasutavad sagedamini autosõitu hilinenud tööde tegemiseks, raamatu või ajalehtede-ajakirjade lugemiseks või magamiseks. Vaid 7% juhtidest ei soovi veeta teekonda vaikuses.
Kaassõitja, kelle sõnade voolu saab mõõta kilomeetrites
Jutukaid kaassõitjaid esineb kõige harvem, neid on pisut üle kolmandiku kõigist inimestest. Kuid just lobisejad on need, kes sätivad end kõige kindlameelsemalt juhi kõrvale. Seda teeb ligi seitse kümnest selle tüübi esindajast. See tüüp peab silmas pidama, et tema jutt ei tõmbaks juhi tähelepanu teelt kõrvale. Näiteks viiendik autojuhtidest märgib, et liiga suur jutukus raskendab sõiduki juhtimist. Lobisejatele meeldivad ka pikad telefonikõned ja nad peavad vajalikuks kaasata sõitjaid mitmesugustesse mängudesse. Nemad hoolitsevad ka kõige sagedamini muusikalise tausta eest sõidu ajal ja võivad ka ise laulda.
Kaassõitja portreed aitas Drošas Braukšanas Skolal, kindlustusfirmal ERGO ja SEB Liisingul uuringu käigus visandada 752 Läti elanikku vanusevahemikus 18–75 aastat. Uuring on valminud 2017. aasta märtsis internetikeskkonnas koostöös OMD Snapshotsiga.
