Eluohtlikud ehitusvead: ahju peaks ehitama kutseline pottsepp
19. detsember 2023
ERGO kahjukäsitlejad puutuvad igal aastal kokku hulga tuleõnnetustega, mis said alguse valesti ehitatud küttesüsteemist. Ehkki eramajja võib enda tarbeks ahju laduda ka ilma pottsepa kutsetunnistuseta töömees, tuleb küttekehade ehitamisesse ja parandamisesse suhtuda äärmiselt ettevaatlikult ja lasta see töö teha kutselisel meistril.
Kõige sagedasem ohu põhjus on asjaolu, et küttesüsteem on ehitatud maja puidust konstruktsioonidele liiga lähedale. „Küttesüsteemidest alguse saanud tulekahjude üks sagedasem põhjus on liiga väike vahemaa põlevmaterjalidest konstruktsioonidest,“ ütles ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Sageli on mureks ka valesti paigaldatud soojusisolatsiooni materjal või on kasutatud hoopis sobimatut isolatsioonimaterjali. Samuti on järjest populaarsemad metallkorstnad paigutatud sageli puitkonstruktsioonidele liiga lähedale. Ka on olnud mitmeid süttimise juhtumeid, mille põhjuseks on standarditele mittevastava suitsutoru kasutamine.
Oma osa nende ehitusvigade juures on ka asjaolul, et eramajja võib ahju või kamina laduda sisuliselt ükskõik kes, kutselise pottsepa palkamine pole kohustuslik. Seetõttu näevad ERGO kahjukäsitlejad aeg-ajalt ka küttekehasid, mille kasutamine oli eluohtlik juba esimesest päevast alates.
„Kahjuks sellist olukorda tuleb ikka aeg-ajalt ette. Kui eramajas võib enda tarbeks ahju või kamina ehitada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, tuleks enne selle kasutama hakkamist küsida kutselise pottsepa eksperthinnangut,“ rõhutas Lepvalts. Kutseliste pottseppade ja korstnapühkijate kontaktid leiab näiteks Päästeameti koduleheküljelt, küttesüsteemide alajaotusest. Samuti tuleb kõik ehitatud kütteseadmed seadustada läbi kohaliku omavalituse. Seadustamise aluseks on vajalik küttesüsteemi eksperthinnang. Kui tellite küttseadet ehitama meistrimehe või mõne ettevõtte, soovitame alati eelnevalt kontrollida, kas isikul on olemas vajalik kutsetunnistus.
Kahjukäsitlejad näevad oma töös ka eriskummalisi küttelahendusi, millest mõnigi koduomanikule eluohtlikuks osutub. „On esinenud juhtumeid, kus kahjutule on põhjustanud puuduv ahjuuks, mis on lasknud sädemetel küttekoldest tuppa lennata ja süüdanud maja, märkis Lepvalts. Samuti on kaminate ehitamisel majja või isegi korterisse mindud vahel seda teed, et suitsu väljajuhtimiseks võetakse kasutusele ventilatsioonišaht. Sellisel juhul on ohus juba kõigi majanaabrite elud ja siinkohal peaks selle olukorra lahendama korteriühistu.
„Toimivate korteriühistute puhul on tavaliselt kõige kindlam lahendus see, et igal aastal kutsub ühistu ise korstnapühkija,“ soovitas Lepvalts ja lisas, et kui mõne korteri küttekeha osas on tehtud ettekirjutus, peaks korteriühistu ka jälgima, et see saaks täidetud. Kui aga ettekirjutust ikkagi eiratakse, ei jää ühistul ilmselt muud võimalust, kui kohtutee ette võtta.
Kui tuleõnnetus puhkeb hooldamata või nõuetele mittevastavast küttekehast, võib see mõjutada ka kindlustushüvitise väljamaksmist. Kindlasti tuleb küttekehade ehitamisel ja paigaldamisel rangelt jälgida kõiki seadused toodud nõudeid. Kui neid on eiratud ja selle tagajärjel tekib tulekahju, võib kindlustusselts hüvitist vähendada või eriti raske hooletuse puhul maksmisest keelduda. „Panen kõigile inimestele südamele, et tuleohutusnõuete eiramine võib rääkimata varalisest kahjust olla eluohtlik inimesele endale ja tema lähedastele,“ sõnas kindlustusekspert. Kui inimene ostab n-ö kasutatud maja või korteri ega tea, millal viimati pädev spetsialist korstnat puhastas, tuleks see teenus tellida kohe. „Kindlasti on korstnapühkija teenus sadu või isegi tuhandeid kordi odavam, kui teadmata ajalooga küttesüsteemi ohvriks langemise tagajärjed,“ sõnas Lepvalts.
Tuleõnnetuste vältimiseks tuleb küttekoldeid õigesti kasutada ja korrapäraselt hooldada. Kindlasti peab igas kodus olema ka toimiv suitsuandur ja ka vingugaasiandur kui kodus on tahkeküttega pliit/ahi/kamin/katel.
