Elu kindlustamine näitab, et inimene mõtleb tulevikule

8. oktoober 2024

„Kui kodu ja auto kindlustamine on inimestele täna loomulik, siis enda tervise kindlustamist ei tähtsustata veel piisavalt. Millegipärast on nii, et kui näeme reaalset „asja“, tunneme, et oleme selle eest juba palju maksnud ja õnnetuse korral ei tahaks omast taskust enam midagi maksta,“ rääkis ERGO elu- ja ravikindlustuse portfelli juht Anneli Brandt. Elukindlustuse puhul on inimestel sageli käega katsumatu tunne – see on kusagil olemas, aga seda ei näe iga päev.

Samas tõdeb Brandt, et viimastel aastatel on näha inimeste hoiakute muutust: üha rohkem mõeldakse oma tervisele ja lähedaste heaolule. „Näeme, et aasta aastalt tõuseb huvi elukindlustuse vastu, kuna mõistetakse, et see on üks võimalus lähedastele rahalise turvatunde tagamiseks, kui inimest peaks tabama õnnetus, raske haigus või surm,“ selgitas Brandt.  Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel on elukindlustus ligi 30% tööealistest Eesti inimestest, Lääne-Euroopas on see aga keskmiselt 60 protsendil. Sagedamini on elukindlustus 31–40-aastastel ja lastega inimestel. 

Enamasti sõlmitakse elukindlustus, kui perre sünnivad lapsed või tekib suur rahaline kohustus, näiteks võetakse kodulaenu. Elukindlustuslepingud on pikaajalised ja enamik inimestest sõlmib kindlustuse maksimaalseks võimalikuks ajaks või laenukohustuse lõppemiseni. Pangast laenu võttes pakutakse värskele koduomanikule enamasti kaasa ka laenukindlustust. Siinkohal on aga oluline selgeks teha laenu- ja elukindlustuse erinevused. Suurim erinevus seisneb selles, et laenukindlustuse väljamaksest saab raha pank, mitte kindlusvõtja ise või tema lähedased. See on väga oluline erisus, sest muud kulud, näiteks kodu ümberehituse maksumus liikumisraskustega inimesele sobivaks, kommunaalkulud või matusekulud jäävad igal juhul lähedaste kanda. Samuti tasub teada, et laenukindlustuse kindlustussumma väheneb pidevalt, samas tempos laenusumma vähenemisega. Elukindlustuse kindlustussumma väheneb aga ainult siis, kui kindlustusvõtja selleks soovi avaldab. 

Kuigi elukindlustust on Eesti turul pakutud juba aastakümneid, käivad sellega siiani kaasas mitmed müüdid. Näiteks ei teata sageli, et elukindlustus ei ole tänapäeval enam ainult surmajuhtumiriski kindlustus, vaid inimesel on võimalik valida elukindlustuse juurde erinevaid kaitseid. „Näiteks õnnetusjuhtumi kindlustuskaitse kõnetab lastega peresid, kuna pikalt haiguslehel viibides on rahaline abi pere rahaliste kohustuste katmiseks väga oluline. Kriitiliste haiguste kaitse on tihti tähtis neile, kellel on kas isiklik kokkupuude raske haigusega või teavad kedagi, kellele on kuri haigus liiga teinud. Lisaks eelpool nimetatud kaitsetele on võimalik elukindlustuse juurde valida ka vähikindlustus, puuduva töövõime ja haiglapäeva kindlustuse kaitse. „ERGO statistika põhjal näeme, et kõige rohkem valitakse elukindlustusele lisaks kriitiliste haiguste, õnnetusjuhtumi ja puuduva töövõime kaitset,“ selgitas Brandt. 

Elukindlustuse puhul soovitab Brandt terviseprobleemidega seotud kindlustussumma suuruseks valida kahe kuni nelja aasta sissetuleku, et see kataks vähemalt nende aastate finantskohustused ja kulud. See on periood, mille jooksul on haigusest taastumiseks kõige olulisem saada õigeaegset ja piisavat taastusravi. „Sissetuleku kadumisel ei pruugi perekond olla võimeline laenukohustusi täitma, kuid elukindlustus võib katta kodulaenu jäägi. Nii annab elukindlustus ka ülejäänud pereliikmetele kindlustunde,” selgitas ta. Lisaks aitab elukindlustus peamise pere ülalpidaja surma korral katta ka igapäevaseid kulutusi nagu näiteks lastega seotud kulud või jooksvad majapidamiseks mõeldud kulud. 

Tutvu ERGO elukindlustuse võimalustega siin.