Ekspert kummutab 5 levinud müüti elukindlustuse kohta
13. detsember 2023
Elukindlustus on abiks ainult pärast surma
Traditsiooniline elukindlustus seostub enamasti hüvitusega, mida makstakse perekonnale välja kindlustatud isiku surma korral. Vähem teatakse, et tänapäeval on elukindlustuse kaitsed laiemad. See tähendab, et igal inimesel on võimalik elukindlustuse juurde valida kindlustuskaitsed ja -summad vastavalt enda ja oma pere vajadustele. Näiteks saab valida vähikindlustuse, kriitiliste haiguste kindlustuse, puuduva töövõime kindlustuse ja õnnetusjuhtumi kindlustuse lisakaitsed, mis aitavad perel rahaliselt toime tulla, kui üht pereliiget peaks tabama raske terviserike või haigus. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma ühe pereliikme sissetulekuta oleks üle jõu käiv.
Noored ja terved inimesed ei vaja elukindlustust
Sageli arvatakse, et noores eas on tervis korras ja terviseprobleemide pärast muretsema ei pea. Tegelikult on elu ja tervisega seotud teemadele mõtlemiseks õige aeg just siis, kui ollakse terve ja elu sujub kenasti. Inimesed tahavad uskuda, et rasked haigused neid ei taba, kuid statistika näitab, et kriitilistesse haigustesse nagu näiteks vähk, infarkt, insult, pahaloomuline kasvaja haigestuvad ajas järjest nooremad inimesed. Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja prognoosid näitavad, et vähki haigestumine kasvab. Tänapäeva meditsiin võimaldab enamikke rasketest haigustest edukalt ravida ja nendest taastuda, kuid sageli kestab keerulisest haigusest tervistumine pikka aega. Kindlustushüvitis tagab inimese ja tema pere rahalise toimetuleku perioodil, mil kogu ressurss läheb haigusega võitlemisele. Olenevalt valitud kindlustuskaitsest ja selle suurusest saab elukindlustushüvitist kasutada näiteks kodu kohaldamiseks liikumisraskustega inimesele sobivaks, hooldajale maksmiseks, pere igapäevakulutuste või finantskohustuste katmiseks.
Mul on juba pangas laenukaitsekindlustus, sellest piisab
Sageli peetakse elukindlustust ja laenukindlustust võrdväärseks, kuid tegelikult on neil kahel väga olulised erinevused. Laenukindlustuse väljamaksest saab raha pank, mitte inimene ise või tema lähedased. Samuti tasub teada, et laenukindlustuse kindlustussumma väheneb pidevalt, samas tempos laenusumma vähenemisega. Elukindlustuse kindlustussumma väheneb aga ainult siis, kui kindlustusvõtja selleks soovi avaldab. Samuti on elukindlustuse kasutuskohad laenukindlustusega võrreldes oluliselt laiemad. Mõnikord arvavad inimesed, et kuna neil on piisavalt kinnisvara, mida vajadusel müüa, pole neil elukindlustust vaja. Siinkohal tasub mõelda sellele, et kinnisvara müük võtab enamasti aega, kuid keerulise haiguse või lähedase kaotuse korral on raha enamasti kohe vaja.
Elukindlustus on väga kallis
Jätkuvalt käib elukindlustusega kaasas eksiarvamus, et selle sõlmimine on väga kulukas ja kindlustusmaksed neelavad suure tüki igakuistest eelarvest. Tegelikult maksab elu kindlustamine sageli vähem kui Netflixi kuumakse. Muidugi sõltub elukindlustusmakse valitud kindlustuskaitsetest, inimese vanusest ja terviseseisundist. Näiteks 30-aastasele inimesele, kes valib elukindlustuse kindlustussummaks 30 000 eurot, on keskmine kuutasu 5–15 eurot.
Elukindlustuse sõlmimine on keeruline ja aeganõudev
Ringleb uskumus, et elukindlustuse sõlmimine on ajakulukas ja tülikas protsess, mille käigus tuleb täita hunnikute viisi pabereid, esitada kümneid tervisetõendeid ja lugeda väikeses kirjas trükitud lepingupunkte, et tingimustest aru saada. Tegelikult käib lepingu sõlmimine palju lihtsamalt: ERGO kodulehel saab paari klikiga täita sooviavalduse, seejärel võtab kindlustusnõustaja kliendiga ühendust, et teha inimese vajadustest ja soovidest lähtuv kindlustuspakkumus.
