Eestis on keskmine elukindlustusmakse kordi väiksem kui Lätis ja Leedus

15. jaanuar 2014

Kui Eestis ulatub keskmine iga-aastane kogumiskindlustusmakse 281 euroni, siis Leedus säästetakse aastas 460 ja Lätis koguni 600 eurot, selgub kindlustusseltsi ERGO analüüsist. Keskmiselt kulutatakse Leedus kindlustusteenustele kaks korda rohkem raha kui Eestis ja Lätis.
ERGO elukindlustuse juht Taivo Saar ütles, et nii suur erinevus sissemaksetes tuleneb eeskätt kolme riigi erinevast maksustamispõhimõttest: kui Lätis-Leedus kehtib kõigile vähemalt 5-aastastele kogumistüüpi lepingutele tulumaksusoodustus, siis Eestis seda ei ole.
 
„Eestis on mindud lausa vastupidist teed: kui tööandja tahab oma töötajatele elu- või pensionikogumislepingut sõlmida, siis maksustab riik teda täiendavalt erisoodustusmaksuga," selgitas Saar. "Seetõttu on Eestis töötajatele elu- ja pensionikogumislepingute sõlmimine tööandja poolt pea olematu tendents, samas kui Lätis-Leedus on see tulumaksusoodustuse tõttu üsna levinud,“ ütles Saar.
 
Saar tõi ka esile, et kolme Balti riigi keskmisi kindlustusmakseid võrreldes on eriti suuri erinevusi märgata hariduskindlustuse puhul. “Hariduskindlustus võimaldab näiteks koguda lapsele raha tulevasteks õpinguteks. Omapärasel kombel on just siin vahed kolme riigi vahel kõige suuremad. Eestis on keskmine aastane makse 252 eurot, Lätis 363, aga Leedus lausa 600 eurot,” nentis Saar.
 
Hariduskindlustus on tema sõnul kõigis kolmes riigis muutumas üha populaarsemaks ja sellest on saanud nõutuselt teine elukindlustustoode kogumiskindlustuse järel Eestis ja Leedus ning pensionikindlustuse järel Lätis.
 
Kõige rohkem raha panustatakse Taivo Saare sõnul endale vanaduspäevadeks pensioni kogumisele. “Vabatahtliku kogumispensioni sissemaksed ulatuvad Eestis aastas keskmiselt 549 euroni ja Lätis 600 euroni. Leedus säästetakse tuleviku tarvis tervelt viiendiku võrra rohkem kui Eestis: 653 eurot,” ütles Saar.
 
Suur huvi pensionikindlustuse vastu Lätis ja Leedus on selgitatav suhteliselt hiljutiste riikliku pensionisüsteemi reformidega. Muudatuste käigus on tuleviku nimel säästmine olnud avalikkuse huviorbiidis ja pannud paljud inimesed otsustama ka vabatahtliku pensionikindlustuse kasuks.
 
ERGO elukindlustuse juhi Taivo Saare hinnangul kasvab huvi elukindlustuse vastu stabiilselt. “Elukindlustus on kõrge lisandväärtusega teenus. Sellel on mitmeid lisavõimalusi, nagu näiteks kaitse õnnetusjuhtumi korral, kuid see pakub ka võimaluse hõlpsalt raha säästa või fondidesse investeerides teenida. Vähetähtis pole ka sissemaksetelt saadav tulumaksutagastus,” selgitas Saar.
 
Analüüsi aluseks on ERGO Baltikumi kliendibaas. ERGO-l on Balti riikides kokku 137 000 elu- ja pensionikindlustusklienti.