Kas oled õnnetusjuhtumiks valmis?
13. august 2015
Kindlustus ei ole mahavisatud raha - sellest võib sõltuda pärast
õnnetust kogu edasine elukorraldus, toonitab Caterina Lepvalts, ERGO
kahjukäsitluse osakonna juhataja.
Minu kodu on minu kindlus, aga iga kindlus vajab ka kaitset. Keegi ei saa oma kodu täielikult turvaliseks muuta, kuid riske on siiski võimalik maandada. Juhtumid, kus ülemise korruse korteris lõhkenud veetoru uputab alumise korruse naabrit, pole sugugi haruldased. Vastutuskindlustuseta inimesel ei ole pärast õnnetust ilmselt hea kuulda, et paraku tuleb tal kõigi naabrite remondi eest ise tasuda. Mida kõrgemal korrusel korter asub, seda reaalsem on ka oht, et kahjustada võivad saada mitme alumise korruse korterid.Kuna viimistlustase korterites on erinev, võivad oluliselt erineda ka naabrite esitatavad nõuded. Tihti on korrusmajades elanikevahelised suhted niigi pingelised ja kui siia veel rahalised nõuded lisanduvad, võib asi minna päris kurjaks. Meie kogemuse kohaselt pole ka väga vahet, kas maja on uus või vana - ka uhiuus torustik võib lekkima hakates palju paha teha.
Kindlustus peaks olema loomulik
Näen iga päev, kui palju võib ka väikseim õnnetus mõjutada igapäevaelu, seega oleks minu unistus loomulikult see, et nii kodu- kui ka vastutuskindlustus oleksid kohustuslikud ja kõik sellised nõuded klaariksid omavahel juba kindlustusandjad. Kahjuks on praegu nii, et kui just pank laenuvõtjat oma kodu kindlustama ei sunni, ei peeta seda oluliseks. Kindlustuskaitset ostes on tavaliselt võimalik kas valida ise, mille vastu oma kodu ja seal asuv vara kindlustada, või valida maksimaalset kindlustunnet pakkuv koguriski-kindlustus. Erinevad kindlustusandjad nimetavad eri kaitsega pakette isemoodi. Samal ajal koos oma kodu ja vara kindlustamisega tuleks kindlasti mõelda ka sellele, kas võib tekkida reaalseid olukordi, kus kahju tekitatakse teistele.
Tuli ei jäta nagigi
Esineb ka märksa kurvemaid juhtumeid. Kui varas jätab tavaliselt midagi alles, siis tuli hävitab sageli kõik. Viimasel ajal on nii mõnelgi korral tulnud lugeda ajakirjandusest, kuidas tules kodu kaotanud pere abistamiseks kogutakse vabatahtlike annetusi, sest perel polnud kindlustust. Ma ei räägi siinkohal isegi kõige traagilisematest inimohvritega põlengutest. Korvamatu ja emotsionaalselt raske kahjuga on tegu ka siis, kui hävib aastate jooksul hoole ja armastusega ehitatud elumaja või soetatud pildikogu. Sellistel juhtudel on muidugi hea, kui kindlustus saab kohe omanikule appi tõtata.
Päris paljud ilmselt ei mõtle, et koos koduga saab mugavalt kindlustada ka oma lemmikloomad. Meie väikestest sõpradest kassidest-koertest on juba ammu saanud täisväärtuslikud pereliikmed. Seetõttu tuleks läbi mõelda ka nendega seotud riskid, eelkõige õnnetused ja tervisehädad. On väga tore, et aasta-aastalt mõtlevad inimesed üha rohkem ka oma lemmikloomade kindlustamisele.
Mis saab, kui kaotad töövõime?
Mida aktiivsem on inimene, seda suurem on ka tõenäosus, et õnnetus just teda puudutab. Samas tuleb kohe ära mainida, et kõige sagedasemad on ikka olmeõnnetused igapäevastes olukordades, olgu nendeks siis vigastused kodutöid tehes või tänaval libedaga kukkumised. Appi tuleb õnnetusjuhtumikindlustus.
Siinkohal tahan ma südamele panna, et lepingu sõlmimisel peaks mõtlema eeskätt sellele, mis saab siis, kui inimese töövõime õnnetuse järel oluliselt väheneb. Sellised õnnetused muudavad täielikult edasist elu ja toovad kaasa nii sissetuleku kaotusest kui ka tervisega seotud kulutuste suurenemisest tingitud probleeme. Kõige olulisem on koos kindlustusandjaga valida võimalikult reaalsetele vajadustele vastavad kindlustussummad püsiva puude ja surmahüvitise jaoks.
Püsiva puude kindlustussumma valikul tuleks arvesse võtta mitme aasta reaalne sissetulek. Surmahüvitis on eriti oluline peredes, kus on ülalpeetavaid või mingeid muid kohustusi. Kokkuvõttes on suurem summa alati parem, kuumakse võib erineda vaid mõne euro võrra.
Raviarve võõras riigis võib olla hiiglaslik
Eestlane armastab reisida ja paljudel peredel on see kujunenud juba iga-aastaseks rutiiniks. Reisikindlustus ei ole mõttetuna näiv täiendav kulutus, vaid reisi täisväärtuslik osa. Kindlasti tasub reisikindlustust sõlmides kõik olulised asjad üle küsida - kindlustusfirmadel võivad kindlustuskatted ja olukordadele lähenemised oluliselt erineda.
Reisil kimbutavad inimesi reeglina kõige sagedamini ootamatud haigestumised (nt külmetused, kõhuhädad) või satutakse õnnetusse. Tervisekindlustuse soovitan võtta minimaalselt 100 000 euro suuruse kaitsega, näiteks ERGOs on see kahenädalase Aasia reisi korral ligikaudu 4 eurot kallim kui oluliselt väiksem 30 000 euro suurune kaitse. Tähtis on ju, et õnnetuse juhtudes oleks kindlustusest ikka abi. Kui terviserikke tõttu vajatakse koju toomiseks eritransporti, võib näiteks Ameerika- või Aasia-reisi korral ainuüksi see arve olla 75 000 euro ringis. Lisanduvad veel raviarved. Tõsisema õnnetuse juhtudes on väikese kindlustuskaitse korral inimesel vaja lisaks leida väga suur summa.
Vähem oluline ei ole ka reisitõrkekindlustus. Kõige sagedasem reisi ärajäämise põhjus on loomulikult haigestumine. Kuna reisijad eelistavad üha rohkem oma reisiplaani ise kokku panna, on sagenenud ka reisi katkemisest, eeskätt just lendude hilinemisest tingitud kahjujuhtumid. Loomulikult ei tohi ära unustada pagasikindlustust. Lennufirmade statistika näitab, et päris kadunuks jääb suhteliselt väike arv kohvreid, küll aga võivad need saabuda hilinemisega või on mõni kuri käsi juba teie pagasist väärtuslikuma osa omale võtnud.
Auto mõlkis, süüdlane põgenenud
On teada-tuntud tõde, et enamik naisi on küll hoolsamad ja korralikumad liiklejad, kuid liikluses ei saa me kahjuks ainult iseendale loota. Sagedasti tuleb ette, et sõidukit parklas kahjustanud teise sõiduki juht on vastutuse võtmise asemel sündmuskohalt põgenenud. Sellisel juhul on auto kordategemisel palju abi kaskost.
Ka kaskokindlustuse puhul tasub läbi mõelda oma reaalsed vajadused. Kui kasutad sõidukit iga päev, tasub kindlasti võtta võimalikult lai pakett, millega on kindlustatud enam-vähem kõik, mis võib autoga juhtuda. Tasuta lisakaitsena pakub enamik kindlustusandjaid ka nn kiirabiteenust - autoabi ja teatud ajaks, mil sõidukit kindlustusjuhtumi tõttu kasutada ei saa, ka asendusautot. Kui sõiduk liikluses üldse ei osale, vaid seisab parklas või garaažis, võib valida seisukasko (seltside kindlustuskatted võivad erineda), mis pakub kindlust teatud riskide suhtes.
Artikkel ilmus ajakirjas Naised
