ERGO teenis kõigis kolmes Balti riigis kasumit

13. mai 2014

Rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel põhineva hindamise alusel sõlmis ERGO Balti riikides 2014. aasta esimeses kvartalis kindlustuslepinguid ligikaudu 39,2 miljoni euro väärtuses. Positiivseks tulemuseks on 1,98 miljoni euro suurune kasum. Esimeses kvartalis maksti ERGO Balti riikide klientidele kahjunõudeid välja 19 miljoni euro ulatuses.

ERGO Balti riikide ettevõtete esimese kvartali tulemusi kommenteerides rõhutas ERGO Balti riikide kindlustusseltside juhatuse esimees dr Bagdonavičius, et ERGO teenis kasumit kõikides Balti riikides. „Kindlustuslepingute sõlmimise kaalutletus, väiksem kahjusuhe, head investeerimisotsused ja lahendused, mis võeti kasutusele õigel ajal ja turuolukorda arvestades, on peamised põhjused, mille tõttu ERGO Balti riikide kõik kindlustusseltsid olid kasumis, ning see on kooskõlas ERGO kasumliku kasvu strateegiaga,“ selgitas ta.

Dr Bagdonavičiuse sõnul on ERGO kasvanud selle aasta alguses Balti riikides kiiremini kui tervise- ja elukindlustussegmentide turg, suurendades oma turuosa tervisekindlustuses 17,3%-lt 19%-ni, seda eriti Lätis, kus ERGO kasvas peaaegu kaks korda kiiremini kui turg.

Dr Bagdonavičius rõhutab Balti kindlustusturu üldist kasvu 2014. aasta esimeses kvartalis. Balti kindlustusturg kasvas rohkem kui 10%. Kasvu on märgata kõikides kindlustusliikides, nii vara-, õnnetusjuhtumi- kui ka elukindlustuses, sealhulgas tervisekindlustuses. „Kahjukindlustuse vallas kasvas kõikides Balti riikides kõige kiiremini vastutuskindlustus. Paljudes valdkondades on vastutuskindlustus kohustuslikuks tehtud, näiteks ehitussektoris, tervishoius. Teisalt tuleb avalikkuse suurema teadlikkuse tõttu hüvitada sagedamini väärast nõustamisest või halvasti tehtud tööst põhjustatud kahjusid. Seetõttu sõlmivad ka teiste ärivaldkondade ettevõtted teadlikult tsiviilvastutuskindlustuslepinguid, mis hõlmavad nii ainelist kui ka moraalset kahju,” ütles dr Bagdonavičius.

ERGO kogus Balti riikides kahjukindlustuse segmendis kindlustusmakseid kokku ligikaudu 26 miljonit eurot. Kasvu peamised mõjurid kahjukindlustuses olid kaskokindlustus, kohustuslik liikluskindlustus ja varakindlustus. Ka elu- ja tervisekindlustuse segmendis saavutati häid tulemusi: kokku 13,2 miljonit eurot kindlustusmakseid ehk 19,7% kasvu. Seda tulemust mõjutasid elukindlustuse suurenev maht pangakindlustuse kanali kaudu ja elukindlustuse müügile spetsialiseerunud müügiesindajad. Elukindlustuse segmendi kasvu tagasid eelkõige riskikindlustus, elukindlustus ja eraklientide pensionikindlustus (annuiteedid). Tervisekindlustuse kasv näitab Balti riikide majandusolukorra paranemist, sest organisatsioonid kasutavad tervisekindlustust enamasti motivatsioonivahendina, eriti Lätis ja Leedus.

ERGO parandas 2014. aasta esimeses kvartalis veelgi oma finantstugevust ja -stabiilsust: ERGO Balti riikide investeerimisportfell suurenes 292 miljoni euroni (2013. aasta samal perioodil 281 miljonit eurot) ja omakapital kasvas 97 miljoni euroni (2013. aasta esimeses kvartalis 93 miljonit eurot). Solventsussuhe kasvas 206%-lt 213%-ni.

2014. aasta esimeses kvartalis maksti ERGO Balti riikide klientidele kahjunõudeid välja 19 miljoni euro väärtuses. Selle perioodi üks suurim nõue Eestis tulenes eramaja põlengust ja see ulatus 0,37 miljoni euroni. Leedus oli suurim nõue, mille põhjustas tulekahju ärihoones, 0,2 miljonit eurot.

ERGO Balti riikide tütarettevõtted – ERGO Valgevenes, ERGO Invest ja ERGO Funds – teenisid 2014. aasta esimeses kvartalis kasumit kokku 192 000 eurot. Valgevenes sõlmis ERGO kindlustuslepingud rohkem kui ühe miljoni euro eest.

Kommenteerides suundumusi ja prognoose Balti riikide kindlustusturul, ennustab dr Bagdonavičius Balti kindlustusturu üldist kasvu mõne erandiga. „ERGO prognoosid Balti riikides näitavad, et Balti riikide majandus elavneb ja sellel aastal kasvab jätkuvalt nii kahjukindlustuse, elukindlustuse kui ka tervisekindlustuse maht. Kuid poliitilise olukorra tõttu on kasvu pikemas perspektiivis raske prognoosida. Venemaa on meie lähinaaber ja kasvu vähenemine seal võib mõjutada ka meie riike, nii otseselt kui ka kaudselt. Otseselt mõjutab see ärisektorit, millel on idas kaubandus- ja tööstuspartnerid. Kui välisinvesteeringud Venemaale kokku kuivavad, võib ka uute investeeringute kaasamine Balti riikidesse aeglustuda. Kõik see võib majanduse ja kindlustusturu kasvu pidurdada,” selgitas dr Bagdonavičius.

Dr Bagdonavičiuse sõnul on tänavu üheks oluliseks märksõnaks ettevõttes euro kasutuselevõtt Leedus, aga ka SEPA ja FATCA. „Oleme oma Eesti ja Läti ettevõttes kaks korda edukalt eurole üle läinud. Nüüd võib ERGO tunda end Leedus euro kasutuselevõtu eel väga kindlalt, sest saame igal ajal toetuda oma Eesti ja Läti kolleegide kogemusele,” ütles dr Bagdonavičius.

ERGO Balti riikide juhatuse esimehe sõnul mõjutas Eesti ja Läti liitumine euroalaga Balti riikide majandust positiivselt ja seda teeb ka Leedu liitumine. „Välisettevõtete vaatepunktist nähtuna on see kõigi kolme Balti riigi jaoks samm õiges suunas. Senised kogemused näitavad kindlalt, et euro muudab Balti riigid välisinvestoritele veelgi huvipakkuvamaks ning võimaldab Balti riikidel tugevdada oma majanduskasvu, suurendada heaolu ja hoogustada arengut,” selgitas dr Bagdonavičius.

ERGO Balti riikides

ERGO on Balti riikides juhtiv kindlustusgrupp ja ainus kindlustusselts, mis pakub igat liiki kindlustuskaitset alates kahjukindlustusest ning lõpetades elu-, pensioni- ja tervisekindlustusega. Kindlustusmaksed ERGO Baltimaade seltsides ulatusid 2013. aastal 155 miljoni euroni. Eelmisel aastal maksti Balti riikide klientidele välja üle 85 miljoni euro kindlustushüvitisi. ERGO tegutseb ka Valgevenes, pakkudes teenuseid kahjukindlustuse sektoris. ERGO grupi teenuseid, oskusteavet ja finantsstabiilsust usaldab Balti riikides üle 550 000 kliendi.

Balti riikides tegutsevad ERGO ettevõtted kuuluvad ERGO Groupi, mis on üks suuremaid kindlustusgruppe Saksamaal ja Euroopas. Maailmas on ERGO esindatud rohkem kui 30 riigis, peamiselt Euroopas ja Aasias.

ERGO kuulub kontserni Munich Re, mis on tuntud kui silmapaistev üle maailma tegutsev edasikindlustusselts ja riskide kandja.