Nurmiko põlengu näitel: ettevõtte ja ärikahju kindlustamisega jääd ellu

6. veebruar 2019

Ehkki vara kindlustamine on Eesti ettevõtjatele muutunud omaseks, siis äritegevuse katkemise vastu kindlustamises suurt vajadust ei nähta. „Kõigist varakindlustuse sõlminud ettevõtjatest jääb ärikahjude vastu kindlustanute osakaal alla viie protsendi,“ räägib Makienko.

Ettevõtetele mõeldud kindlustamine jaguneb kaheks. Varakindlustus kaitseb ettevõtte füüsilist vara nagu kinnisvara, tootmiseks vajalikke seadmeid ja kaupa. Selle puhul on ettevõttel võimalik ise valida, mida ja mil määral kindlustada soovib. Lisaks on võimalik kindlustada end ka varakindlustuse juhtumi tagajärjel tekkinud äritegevuse katkemisest kahjude osas ning ka tegevusega võivate vastutuskahjude suhtes.

Ilutulestikust süttinud kasvuhoone on näide, kus ettevõtja võib olla väga hoolas ja kohusetundlik, mis aga ootamatuste eest ei kaitse ja tekitab äriliselt suuri kahjusid ja saamata jäänud tulu. „Üldjuhul saavad ettevõtjad väga hästi aru, et tulekahju võib juhtuda, kuid sellega kaasnevale äritegevuse seiskumisele sageli ei mõelda,“ selgitab Makienko ärikatkemiskindlustuse vajadust.

„Ühe elulise näitena tooksin tasulise parkla, kus sõideti tõkkepuu katki. Vajalike varuosade tellimine ja ning tõkkepuu töökorda seadmine võttis mitu kuud aega. Hüvitasime sellel perioodil saamata jäänud tulu,“ sõnas Makienko.

Makienko lisab, et seetõttu ei tohiks ettevõtte kindlustamisel lähtuda alati ka samadest põhimõtetest, mis näiteks eraisikuna kodu- või varakindlustuse sõlmimisel. „Ettevõtete puhul suurematest summadest ja ootamatustest tekkinud kahjude mõju ulatus on samuti teistsugune,“ selgitab Makienko, et kindlustusmakse summa arvelt tehtud kompromissid maksavad sageli hiljem kätte.

Kindlustusandja hindab olulisena ka ettevõtte enda panust turvalisusesse. „Ettevõtja peab ise hoolitsema, et põhivajadused õnnetuste ennetamiseks oleks neil endil kaetud. Näiteks tulekahju- ja turvasüsteemid hinnalise vara kaitseks,“ räägib Makienko. Samuti võib ettevõtte kindlustuse saamise otsust mõjutada see, kuidas on ettevõtte territooriumil korraldatud ladustamine või prügi koristamine.

Ehkki kindlustusmakse ettevõtjale kujuneb erinevate tegurite tulemusel paneb Makienko südamele, et vara kindlustataks taastamisväärtuste summades. „Enim levinud viga vara kindlustamisel on see, et lähtutakse raamatupidamises olevast vara jääkväärtusest. Õnnetuse või ootamatuse järel vara taastamiseks sellest summast aga ei piisa. Kindlustussumma valimisel tuleks valida vara asendamiseks või taastamiseks vajaminev summa, seda nii vallas- kui ka kinnisvara kindlustamise puhul“.