Aasta kõige õnnetumad päevad olid jaanuaris ja augustis
2. jaanuar 2025
Krõbedad külmakraadid ja suur temperatuuri kõikumine tõid lõppeva aasta jaanuaris kaasa lausa 37% rohkem liikluskahjusid kui 2023. aastal. Tänavuse aasta kõige suurem talvine liikluskahju ulatus 130 000 euroni, mille põhjustas veoki ja sõiduauto kokkupõrge. Ligi 126 000 euro suuruse kahju põhjustas ka libeda tee ja tugeva tuule tõttu juhitavuse kaotanud buss. Buss libises kraavi ja põrkas vastu puid, mille tagajärjel kukkus ka bussis olnud reisija, kes oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata ja sai kergemalt vigastada.
Kui sõidukitega seotud kahjusid registreeritakse ERGO kindlustuses keskmiselt 55 päevas, siis 12. jaanuaril leidis aset 154 kahjujuhtumit. „Keeruliste ilmastikuolude tõttu oli sel päeval palju libeduse tõttu teelt välja sõitmisi ja mitme auto omavahelisi kokkupõrkeid,” sõnas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. „Näiteks Tallinna ringteel toimus järjestikku mitu õnnetust, milles osales kokku rohkem kui 25 sõidukit. Suuremad kahjud jäid vahemikku 20 000–30 000 eurot.”
Selle aasta suurim liikluskahju toimus aga juunis, kus sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattur raskeid kehavigastusi. Olenevalt kannatanu tervislikust seisundist ja selle taastumise ajast võivad kahjud koos tulevikus maksmisele kuuluvate summadega ulatuda mitmesaja tuhande euroni.
Suured kahjunumbrid ei piirdunud aga ainult liikluskahjudega, vaid hüppelist tõusu oli näha ka kodukindlustusjuhtumites, mida registreeriti jaanuaris 31% rohkem kui mullu. „Krõbedate külmakraadide tõttu oli oluliselt rohkem torude külmumisest tekkinud kahjusid, mistõttu sageli olid tekkinud kahjud ka tavapärasest keskmisest suuremad,” selgitas Lepvalts.
Lepvaltsi sõnul on kõik suuremad kahjupäevad reeglina seotud keeruliste ilmaoludega nagu libedus, torm, vihm, äike ja rahe. “Näiteks ootamatult palju kodukahjusid tuli ette ka 1. juunil, mille põhjustas rahe. Tugev rahe tekitas kahjustusi hoonete katustele, mille suuremad kahjud ulatusid 20 000 euroni,” lisas ta.
Teine kõige kahjuderohkem päev kodu- ja varakahjudes oli augustis, mil Tartut tabas tohutu paduvihm. Suur sademete hulk ujutas üle autoteed ja vett kogunes lühikese ajaga nii palju, et seda tuli ka kaevuluukidest välja. Tavapärase 15 juhtumi asemel, registreeriti 6. augustil lausa 49 juhtumit. Kalleim veekahju tabas sel päeval ühte Tartu muuseumit, mille kahjud jäid 50 000 euro väärtusesse.
Kõige suuremad kahjud kodukindlustuses saavad aga reeglina alguse tulekahjust. „Ka sel aastal oli suuremaid tulekahjusid, kus kahjud ulatusid üle 100 000 euro. Neist suurim juhtum oli elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju, mille tagajärjel hävines elumaja. Kahju suurus ületas 250 000 eurot,” lisas Lepvalts.
