Töövaidluste arv lööb rekordeid, töötajad vajavad paremat kaitset

2025. aastal esitati töövaidluskomisjonile 2464 avaldust, millest 90 protsendil kordadest olid avalduse esitajateks töötajad ning vaid 265 korral tööandjad. Kõige suurema hulga vaidlustest moodustavad töötasud ja hüvitised, mis on Tööinspektsiooni andmetel olnud peamiseks vaidluste põhjuseks juba mitu aastat. Lisaks on suureks probleemiks ka ebaõiglased lepingute ülesütlemised, nii väidetavate tööandja kohustuste rikkumise tõttu kui töötajast tulenevatel põhjustel. 

Töövaidluste järjest kasvavat mahtu näeb ka ERGO kindlustus, kelle poole on iga aastaga üha rohkem pöördunud neid inimesi, kes otsivad endale kaitset läbi õigusabikulude kindlustuse. „Töötajate teadlikkus on paranenud, aga pikk tee on veel minna – teadlikkus, kuidas enda eest seista, peab kindlasti kasvama, sest koos majandusraskustega on lisandunud selliseid tööandjaid, kes kasutavad kulude kokku hoidmiseks üha enam omakasupüüdlikke nippe,” selgitas ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet. 

Näiteks pöördus ERGO õigusabikulude kindlustuse juristide poole veoautojuht, kes sattus veoki tehnilise rikke tõttu liiklusõnnetusse. Kuna sõidukile ei olnud kaskokindlustust sõlmitud, arvas tööandja remondikulu omavoliliselt töötaja palgast maha. „Olukorra tegi keeruliseks kirjaliku töölepingu puudumine, sest see raskendas nii töötasu, töötingimuste kui ka poolte vastutuse tegeliku kokkuleppe tõendamist. Juristide sekkumisel saavutati lõpuks kohtuväline kokkulepe ja töötaja ei pidanud remondi eest tasuma,“ lisas Kalvet.

Tema sõnul on kõige keerulisemad töösuhted ja vaidlused, kus tööandja hoidub teadlikult kirjalike lepingute sõlmimisest ja maksab palka igakuiselt erinevates suurustes, et töötasu suuruse hilisem tõendamine keeruliseks muuta.  

“Kui tööandja jätab seejärel osa suuliselt kokkulepitud töötasust maksmata, on töötajal seda kokkulepet ja oma nõuet väga raske tõendada – sellised vaidlused ei piirdu üksnes saamata jäänud töötasuga, vaid puudutavad ka olukordi, kus tööandja püüab oma kulusid töötaja kanda jätta,” selgitas Kalvet.

Kui tekib kahtlus, et tööandja on sinuga ebaõiglaselt käitunud, soovitab Kalvet klientidel esimese meetmena küsida nõu õigusabikulude kindlustuse juristilt. „Töötaja jaoks tähendab see vaid ühte kiiret telefonikõnet, et jurist saaks olukorda hinnata ja anda konkreetsed käitumisjuhised. Kogemus näitab, et juba üks hästi koostatud kiri võib olukorda oluliselt muuta, sest siis saab tööandja aru, et töötaja teab oma õigusi ning oskab vajadusel neid ka kaitsta. Sageli loobub tööandja seejärel põhjendamatutest nõudmistest või ebaausatest võtetest juba enne, kui vaidlus jõuab ametliku menetluseni,“ lisas ta.

“Kui kirjalik pöördumine ei anna soovitud tulemust, hindab jurist olukorda ja kui on alust vaidlemiseks, avatakse kahjutoimik. Edasi teeb kindlustus koostöös kliendiga edasised vajalikud sammud ise ära. Mida varem asjatundlikult sekkuda, seda kiiremini saab olukord ka lahenduse,“ selgitas Kalvet.

Lepinguliste töösuhete puhul aitab jurist koostada avalduse töövaidluskomisjoni, mis on kõige kiirem alternatiiv kohtusse minekule. Kui seal sobivat lahendust ei saavutata, võib sellele järgneda kohtumenetlus mis võib kujuneda väga kalliks, kuid kindlustuse klientidel need kohtukulud hüvitatakse.