Näited juhtumitest: neljandik tulekahjudest saab alguse elektrist

ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juhi Taavi Köötsi sõnul on üheks sagenevaks probleemiks vananenud või hooldamata elektrijuhtmestikud, mis võivad tuua kaasa väga tõsised tagajärjed. Elekter oli Köötsi sõnul möödunud aastal ligi veerandi tulekahjude põhjuseks.

„Igal aastal on meil paar traagilist juhtumit, kus vanadest elektrijuhtmest, mis ei pea enam koormusele vastu, süttib terve maja. Samuti on ohtlikud lõdvenenud juhtmete ühendused, mille puhul võivad kahjusummad sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuda, sest tuli levib isegi vaatamata varasele avastamisele väga kiiresti,“ lisas ta.

Majapidamistes tuleb ette ka ohtlikku isetegevust – näiteks on päikeseparki salvestusseadmena ühendatud elektriauto akusid. „Sellised lahendused ei ole kindlasti ohutud ja nende kasutamine kätkeb suuri riske nii varale kui inimeste elule ja tervisele,“ rõhutas Kööts. „Nagu päikesepargi salvestusseadmete puhul, on ka elektroonikaseadmete puhul ülimalt oluline isetegevust vältida ja jätta parandamistööd oma ala professionaalide hoolde, kuna tulekahju tekkimiseks piisab vaid ühest valesti ühendatud juhtmest.“ 

Samuti võivad tulekahjud alguse saada elektriseadmete ja akude laadimisel. „Laetavad liitiumakud võivad kujutada endast ohtu juhul kui neid ei käsitleta õigesti ja turvaliselt, näiteks kasutatakse kahjustatud ja paisunud akusid, samuti tuleks jälgida, et neid laetaks mittesüttival pinnal,” lisas Kööts. Ühes akudest alanud tulekahjus sai näiteks kahjustada kõrvalhoone ning lisaks 60 000 euro suurusele kahjule, hävis tules ka palju erinevaid tööriistu ja vara.

Septembris ja oktoobris näitavad kasvu küttesüsteemidega seotud tulekahjud. Suur osa nendest on seotud ülekütmise või valesti ehitatud küttekollete, suitsutorude ja korstnatega. „Kui soojemate ilmadega ei pruugi paigaldusvigade tõttu tulekahju tekkida, siis suuremate külmadega köetakse reeglina intensiivsemalt ja puudustega lahendused toovad kaasa traagilisi tagajärgi,“ lisas Kööts. 

Üks kõige ekstreemsem näide leidis aset kortermajas, kus korteriomanik ehitas omale korterisse ise kamina ja ühendas selle ventilatsiooniga. Kuna ventilatsioonišahtid aga kuuma ei kannata, süttisid need ja põletasid pool maja maha – hävines kortermaja katus ja kõik korterid said tulekustutusvee tõttu kahjustada. Kuna paljud elanikud ei saanud pikalt oma korterites elada, ulatusid Köötsi sõnul konkreetse juhtumi kahjud sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Mitmete tulekahjude põhjuste uurimisel on ka selgunud, et süttimise põhjus peitub ebapiisavates ohutuskujades puitkonstruktsioonide ja näiteks korstna või saunakerise vahel. „Tihti on vale paigaldus teostatud koduomaniku enda poolt, ilma kehtivaid nõudeid ja standardeid järgimata,“ selgitas Kööts.

Köötsi sõnul on muret tekitav ka asjaolu, et pärast põlengut selgub pahatihti, et hoonete küttelahendused on seadustamata ja ka korstnapühkija pole küttekoldeid kunagi kontrollimas käinud. “Möödunud talvel oleks mitmed tulekahjud jäänud toimumata, kui korstnapühkija oleks kutsutud küttesüsteemi puhastama ja kontrollima,” lisas ta.